Hingede aeg.

Ema rääkis alati, et talle meeldib sügis oma uduste ilmade ja millegi erilise tunnetuse pärast. Minule ei meeldi! Hiljuti lugesin, et terve oktoober on rahvakalendris hingede kuu. Eriti sellel aastal sobib talle niisugune nimi väga hästi. Päikest praktiliselt ei ole ja kogu aeg on pime, tuuline ja niiske. Ja need lahkunute hinged tulevad tõesti meie juurde ja külastavad meid, vähemalt mind, liigagi sageli. Üle paari öö näen unes Otti ja alati hoiab ta minust eemale ja kontakti temaga ei saa. Ehk on see isegi hea, sest uueaasta ööl vastu 1992. a. nägin ma unes Mammit, s.t. Otti surnud ema, kes tiris mind põllesabast endaga kaasa. Ma ei tahtnud minna ja siis ta leppis sellega ja ütles, et ära siis tule, kui sa ei taha. 5 päeva pärast oli mul infarkt. Esialgu sain abi mulle teadmatute arstide käest, kuid mõned päevad hiljem tõi mind teisest ilmast tagasi dr. Pallo. Mäletan, et ütlesin talle sellel puhul väga halvasti. Umbes nii, et miks te mind üles ajasite, mul oli nii hea olla. Ümberringi olid pehmed roosad pilved ja ma ei tundnud mingit valu. Ei ninas ega mujal ei olnud neid vastikuid piinavaid voolikuid, mis ei lase ennast liigutada.

Viimasel ajal tulevad mulle tänaval järjest vastu ammusurnud tuttavad. Kuna on neil kadunukestega sarnane kõnnak, näoilme, juuksed või peahoid. Teistkordsel vaatamisel muidugi saan aru, et see on illusioon. Kui selle nähtud inimese "teisik" veel elab, siis näen ma originaali tavaliselt 5-10 minutit hiljem tõeliselt. See on minul juba väga ammune ja vana "nali".

Täna nägin Siirit ja ise mõtlesin, et nüüd ta oleks juba eakas inimene. Huvitav oleks näha, milline ta siiski välja näeks. Tulin koju ja leidsin lehest teate, et täna on Siiri omaaegse parima sõbranna Laugaste Reeda 70. sünnipäev. Ma ei puutu temaga kuigi sageli kokku, kuid nüüd oli Siiri nägemine selliseks märgiks, et otsisin netist ta telefoni ja soovisin juubeli puhul õnne. Ehk tahtis Siiri, et ma Reedale helistaks! Vestlesime tükk aega ja lubasime ka tulevikus kontakti hoida.