Thanksgiving - Tänupühad Ameerikas

Ei muutu midagi siin päikese all. Lõuna kestis ca 20 minutit nagu jõulud vanasti.

Kuna jõulutoitude valmistamine on siin nagu on, viimasel ajal pole verivorsti saanud, rääkimata marineeritud kõrvitsatest, siis olen üle võtnud siinse Tänupüha traditsioonid, mis mulle tegelikult miskil määral jõulu meenutavad. Pere koos, kodune olemine, traditsiooniline toit ja hää sõnaga meenutamine lähedasi ja seda, et tegelikult on kõik päris hästi ja palju paremini kui enamikul maakera elanikel. Nii et on põhjust tänulik olla suurele juhusele ja ka oma valikutele.

Traditsiooniliseks toiduks on siin mõistagi kalkun. Ostsin kõige pisema, emale ütlesin telefonitsi, et 3-4 kilo, no tegelikult oli ikka 5.  St., et valmistamisaeg lükkus kahelt tunnilt kolmele ja kõht läks üha tühjemaks.

No võib olla te kõike seda teate niikuinii, aga ikkagi kirjutan.

Tavaliselt käivad juurde magusad kartulid, aga kuna need mulle ei maitse, siis tegin kartuliputru punastest kartulitest. Minu kartulipuder on täielik kaalujälgijate (ja ka minu) õudusunenagu. Ma nimelt tükeldan ja praen paki peekonit (pool kilo?). Praen selles rasvas Creol mixi (väga mugav kasutada, värskelt hakitud seller, sibul, paprika, petersel ) ja siis keedupiim, viib keele alla ja teeb paksuks.

Juurvili peaks ka olema, siis küsisin Saulilt, et mida ta tahab, kostus, et marineeritud kurk!! No läksin lihtsama vastupanu teed ja nii see oli. Tõele au andes, neid ei puudutud, nii et rändavad külmkappi tagasi. Stuffingu (täidise) tegin ka. Ei toppinud kalkuni sisse, tegin eraldi ja tuli päris hea. Jälle sai kasutada sama Creol mixi, selle praadisin võis ja lisasin puljongi ja poest ostetud ürtide ja saia segu. Tulemus suurepärane.

Tavaliseks magusroaks peaks olema kõrvitsakook, aga kuna see on vaid traditsioon ja tavaliselt rändab prügikasti, siis seekord pärast pikka valimist otsustasime Boston Pie kasuks, kreemikook biskviidi ja šokolaadikattega. No seda ma ei lõiganud isegi lahti, niisama iluks laua peal, sest teadagi kõhud punnis. Nagu verivorstide puhul kasutatakse pohlamoosi, nii käib siin kalkuni juurde jõhvikatarretis. Mulle see maitseb.

Toidupoes, kui tummade nägudega veinivalikut vahtisime, tuli kohe asjapulk kohale ja hakkas meid abistama. Ma tahtin keskmise hinnaklassi hääd punast veini. Mees oli tasemel ja me ei pidanud pettuma. Kahjuks lürpsasin oma veini liiga kiirelt mõtlemata prae korvale ja sigaretiga nautimiseks jäi vaid pool klaasi, no oli väga hea (teine pudel jäi lahti tegemata, ma oleks muidugi teinud, aga olgu peale). Nüüd kõht punnis ja jõulud tulekul.

Homme hommikul kell 4-5 algab Must Reede, tavaliselt suurte allahindlustega suurim müügipäev aastas.Ükskord käisin sõbrantsi vedamisel. Sellist tunglemist ei mäleta isegi nõukogude ajast. Eelmine aasta tallati isegi üks inimene surnuks.

Nii et olen tänulik, et loodetavasti ei pea ma enam kunagi sellises rahvamassis trügima.

Ja olen tänulik, et mul on elus vedanud, mul on au olnud tunda, sugulaseks või sõbraks pidada paljusid
suurepäraseid inimesi.

Märkus: teksti autor on siiski Epp, mitte mina nagu all oleva põhjal võiks arvata. Mina tõstsin Epu loal lihtsalt tema e-kirja teksti siia blogisse ja lisasin veidi täpitähti :)