Kaja aastavahetus Ameerikas

Uus aasta on tulnud ja loodan, et see tuli kõigile meeldivalt ja toob edaspidi endaga kaasa palju rõõmu ja rahu.

Minul tuli uusaasta siin rahulikult. Ega siin väikeses linnakeses mingit erilist uue aasta tuleku meeleolu nagu ei olnud. Eks pidu peetakse suuremates kohtades. Siin ei olnud isegi mingit ilutulestikku. Mõni nõrk raketike ainult sisises taevapoole. Igal juhul lahja. Suur pidu oli New Yorgis, kus oli kesklinnas mingi paar miljonit inimest kogunenud ja oli vägev ilutulestik. Vaatasime seda natuke telekast. Ka Philadelphias oli suurem pidutsemine ja vast ka teistes suuremates linnades.

Mina olin koos siit saadud heade tuttavate Patricia ja tema mehe ja ühe nende sõbraga. Selma oli H-ga kodus, mille üle ta just eriti ei rõõmustanud. Ütles, et nende peres ei ole kombeks vanaaastaõhtul välja minna, kuna palju purjus inimesi sõidab ringi ja on ohtlik. Võimalik, et see nii ongi, aga mis teha, mul ei olnud mingit tahtmist kodus passida.

Käisime siis söömas ühe linnakeses meilt umbes 45 min kaugusel, mille nimi on Sicklerville. Seal on tore jaapani söögikoht nimega Sakura, kus tehakse toit kuumal raual valmis kohe igaühe laua juures. Sai valida mitmete põhiroa vahel ja sinna juurde kuulus siis supp, salat, juurviljad, riis, idud ja veel nn eelroog. Mina jätsin riisi välja ja pärast selgus, et oli hea mõte, muidu oleks olnud liiast. Riis praeti ka kohe seal samas ja oli tegelikult väga hea, aga ma ei oleks jõudnud seda süüa, maitsesin natuke teistelt. Valisin pearoaks kana ja krevetid ja eelroaks seened. Kõik oli super hea. Pole ammu nii maitsvalt söönud.

Pärast söömist sõitsime tagasi ja käisime ka paaris teepale jäänud rikkamas elamurajoonis jõulutulesid piilumas. Mõned majad oli seal ikka väga uhkelt kaunistatud. Üks maja oli üleni tuledes, katus kaasa arvatud, katusel oli veel ka põhjapõdrad jõuluvana saaniga ja üldse ikka väga uhke värk. Patricia tegi pilte ka, aga me ei ole veel saanud neid. Tagasi jõudes sõime Patricia ja Bruce juures kooki teega ja jõime aastavahetusel ühe klaasi kihisevat. Siis mängisime mingi poole kaheni lauamängu. Oli väga lahe. Ma kohe mõtlesin, et ei tea, kas Eestis ka see mäng müüa on. Nendel on siin üldse väga populaarne, et seltskonnad saavad kokku ja mängivad lauamänge. Ma mõtlesin, et hakkan seda kodus ka praktiseerima, hästi vahva asi. Aga mäng mida mängisime oli nimega Pictionary. Põhimõte oli selles, et kaks paari said liikuda oma nupuga mängulaual edasi, kui üks paarilistest arvas ära õige sõna, mida teine talle paberile joonistas. Sõnad tuli võtta kaartide pealt ja seal olid erinevad kategooriad, olenevalt sellest, millises kohas sa mängulaual seisid. Kui teine hakkas joonistama, siis võis hakata kohe sõnu pakkuma. Joonistada ei tohtinud tähti, numbreid ega kaalumärke. Eks ma ikka kartsin alguses, et ma ei saa hakkama, sest üks asi on teha seda eesti keeles ja teine võõrkeeles. Mõtlesin, et kas ikka oskan pakkuda erinevaid sõnu. Tegelikult sain endalegi ootamatult üsna hästi hakkama. Oli ainult üks sõna, mida ma ei oleks ära mõistatanud, kuna lihtsalt polnud seda kuulnudki. Praegu ei mäleta ka enam, mis see täpselt oli, aga oli seotud läbiotsimisega turvakontrollis. Paari sõna ei teadnud ka nendest, mis mulle tulid kaartidega ja mida pidin ise joonistama, aga siis vastasmeekonna omad sosistasid mulle tähenduse. Aga üldiselt oli väga lahe ja pani hästi proovile nii joonistamise kui mõtlemise.

Pärast aastavahetust on siin kombeks, et mõnedes kohtades on 1. jaanuaril suured paraadid. Vaatasin järgmine päev neid natuke ka telekast. Philadelphias on iga aastal Mummers Parade. Ma ei teagi, kuidas seda oleks õige tõlkida, otsetõlge oleks vist santide paraad. Eks nad on osad ka selliste kokkuklopsitud kostüümidega. No igal juhul marsivad erinevates kostüümides orkestrid ja tantsurühmad ja siis on ka suured kaunistatud autoplatvormid erinevate teemadega. Täitsa põnev. Valitakse parimad esinejad, kostüümid ja paltvormid jne. Mitmed firmad panevad oma platvormid välja ja ikka üks uhkem kui teine.

Samuti on suur paraad LA-s, Rose Parade. Seal on sama põhimõte, aga kõik on kaunistatud lilledega, erinevad kujud platvormidel tehtud lilledest või kaunistatud nendega. Ühel platvormil öeldi, et oli kasutatud üle 8000 roosi. No see ehk annab aimu asjast. Igal juhul uhke värk.

Nüüd uue aasta esimene nädal on läinud vanas tempos ehk siis rahulikult. Midagi erilist ei ole nagu tulemas ka. Ega elu/olu osas ka midagi huvitavat ei ole toimunud. Suur fiscal cliff sai nagu mingi kosmeetilise remondi, millega keegi eriti rahul ei ole, aga no vähemalt kesklassi maksud kohe ei tõuse. Aga eks siin teemasid ja paanikat jätkub, nagu ehk igal pool. Praegu midagi nagu muud meelde ei tule.

Eks tegelikult on häid maitseelamusi olnud mul siin enne ka. Oleme käinud siis Selma poja M perega mõned korras söömas, kui nemad on külas olnud. Sõin siis ka üle pika aja maguskartulit, nimetatakse ka kui yams. Mäletan, et sõin seda viimati siis, kui olin esimest korda Ameerikas, see oli vast 2003 ja pärast pole söönud. Olen täitsa fänn nüüd. Tegin seda eile kodus ka. Kes ei ole söönud, siis on see maitselt ma ütleks kartuli ja kaalika vahepeal. Väga maitsev minu arust. Konsistentsilt ikka nagu kartul, Minu teada on seda Eestis ka müüa, aga pole enne seda ise ostnud. Süüakse seda nii nagu tavalist kartulit või siis ka magustoiduna. Soolasena tehakse ahjus tervelt koos koorega nagu ahjukartuleid (keskmine maguskartul küpseb ikka kuskil 50 min,) või siis tehakse putru nagu tavaliste kartulitegagi. Magusana tehakse maguskartul pudruks, siis lisatakse sinna koort ja midagi veel magusat, kas mett või vahtrasiirupit või midagi sellist ja peale pähkleid ja siis küpsetatakse ahjuvormis. Võimalik, et oli veel midagi, praegu ei tule meelde. Aga väga hea on.

Eks ma edaspidi pean oma lugudes natuke tagasi minema. Kuna hakkasin ju no poolepealt heietama. Kuna olin siin ka tänupühade ajal, siis järgmine kord ehk sellest.