Kui Tauri Ott Tartu Lennujaama tööle oli tulnud, siis olnud esimene mulje temast kui väga rangest ja vähese jutuga mehest, keda kui tuntud lendurit isegi veidi kardeti. Hiljem aga selgus, et niisugune oligi Otti komme - enne kuulas tükk aega vaikides ja siis ütles midagi nii vaimukalt, et oli öeldud ja kurjusest ning rangusest polnud jälgegi jäänud.
Kord tulnud Ott meteroloogide tuppa ja palunud luba ühe vaba laua taha istuda. Seda talle muidugi ei keelatud ja nii ta siis istunud laua äärde, võtnud käe pealt kella, taskust kruvikeeraja ja hakanud tööle. Harutanud kella üksipulki lahti ja naiste hämmastuseks ladunud järjest kõik osakesed ilusasti üksteise kõrvale pikka ritta. Kui Milvi küsis, et miks ta nii teeb, saanud ta vastuseks, et siis on pärast hea kella kokku panna, ei jää mingit osakest üle.
Postitused
2 kommentaari:
Lapsepõlvest on meeles isa väljend, mis kirjapandult nüüd kõlab pisult ropuvõitu. Kui isa midagi meisterdas ja tema käest küsima läksid, et mida ta teeb, siis mitte igakord ei vastanud ta küsimusele ja ei selgitanud. Vastas siis lihtsalt, et teeb küsija lapse persse pulka. Sellega oli teema ammendunud, st tuli taanduda ja isa rahule jätta. Hea, et isa meteonaistele niimoodi ei öeldud!
Hää kommentaar Kailt :))))) Mäletan ka seda persepulga ütlemist. Ja see on ka meeles, et vahest asju kokku pannes jäid isal mõned jupid üle - siis kiruti seda va venevärki, mis ilma lahti võtmata ja uuesti kokkupanemiseta töötada ei tahtnud.
Postita kommentaar