reede, 14. november 2008

Helsingi II

Kirjutasin just ilusa loo valmis ja nüüd läks see kohe aia taha, sest vajutasin vist vale nuppu. Alustan uuesti!
Kuna meie ühe päeva sõidupilet oli aegunud, siis läksin ma eile uut pikaajalist turistikaarti otsima, mis tuleb odavam. Lõpuks leidsin ka selle turismibüroo üles, kuid uks oli kinni. Õnneks oli teiste keelte kõrval ka nii armsas vene keeles kirjutatud, et remondi tõttu suletud ja asub Aleksandri uulitsas: Ei hakanud ma seda otsima ja läksin kohe teatud-tuntud teed mööda raudteejaama. I-punktist juhatati R-kioskisse ja segases keeles sain ära ütelda, mida ma just soovin. Läksin siis esimesele sõidule ja trammijuhi näidete järgi panin selle kaardi konesse. Vajutasin ka sügavale, nagu ma jutust aru sain. Pärast vaatasin, et ei mingit auku ega kuupäeva pole. No eks see tark metallikiip ise teab, mis teeb! Õhtul sõitsime südalinna, et Laurat korvitrenni viia. Temale ostis Leili pileti, mis kestab terve tunni, sest oli vaja sõita kahe trammiga. Tavaliselt viiakse ju laps autoga sinna! Ise sõitsime julgelt oma kaartitega.
Tagasiteel istusime juba teise trammi ja sinna tulid koos meiega kontrollid sisse. Ulatasin julgelt oma sõidukaardi, kuid tuli välja, et esmasõidu kuupäev on märkimata. Küsiti siis, et kust ostsid, kas esimene sõit ja veel midagi, millest ma midugi aru ei saanud. Midagi ma talle ikka mömisesin rautieasemest ja edimäsest. Komposteeris siis kontrollija ise samasuguses automaadis meie kaardid ära ja soovis huvaa aigaa. Mis sa lollidega ikka teed! Ilmnes, et ma olin olnud eelmise komposteerimise ajal liiga kärsitu olnud ja ei oodanud seda piiksu ja rohelist tuld ära. Hää et niigi läits, sest trahv piletita sõidu eest oleks palju eurosid maksma läinud.

1 kommentaar:

Kai ütles ...

Ma siin koduses Tallinnas ka tihti seletan soomlastele, kuidas ja kus, st millises aparaadis piletit augustada. Meil bussis on ju korraga kahesugused aparaadid- üks lööb lihtsalt augu sisse ja teine teeb piiksuga kuupäeva ja kella aja peale. Kui kohalik pole, siis aru ei saa.