Äksi Nõid III osa.

Seda ütles pr. Jürgens alati, et ega ta ennustaja ei ole, kuid sellist asja on võimalik õppida, kui oled lihtsalt palju lugenud. Mõningal määral tuleb ka instinkte usaldada. Olen sageli, kui naljaviluks kaarte panen, jälginud tema õpetust - ütle välja esimene mõte, mis sulle pähe tuleb ja ära hakka loogikat kasutama, sest see ajab kõik segamini! Selle kohta ta esitas ühe näite, mille üle ta ise ka imestas. Tulnud ühel reedesel hommikul peale iganädalast saunaskäiku Werneri ukse peal talle vastu kaks tudengineiut ja palunud ütelda, millise numbriga pileti nad eksamil saavad. Oli ta siis ütelnud täiesti mõtlemata kaks numbrit, mis talle nagu pähe oli pandud. Läks paar tundi mööda (H.J. istus tavaliselt kohvikus 5-6 tundi) ja samad tüdrukud tulid teda hea hinde eest tänama, sest olid just nende numbritega piletid enne eksamit veel üle lugenud ja loosiga samad piletid ka saanud .

Tulevikku oskas H.J. aga ennustada käejoonte pealt ja näitas mulle vastavat saksakeelset raamatut, kuhu olid tal ka oma märkused juurde kirjutatud. Tema soovituseks oli, et kohe lapse sündides peaks võtma käe jälje, siis on teada, milliste ohtude ja haiguste eest tal tuleb hoiduda. Minu käe pealt vaatas ta, et abikaasaga lahku ei lähe ja elan koos kuni surmani, elutee on pikk ja vähki ei ole karta, kuid günekoloogiliste probleemidega tuleb väga palju tegemist. See ennustus on mitmekordselt täitunud! Olles skeptik, küsisin kohe näha ka tema kätt, et kus see tema enda vähimärk on. Näitaski siis mulle oma vasaku käe peal olevat kolmnurka.

Oma lapsepõlvest rääkis ta paar lugu. Tema isa oli klaverivabrikant ja korra oli tulnud nende poole üks ärimees mingeid osasid saama. Hermine oli seisnud isa selja taga ja külalise lahkudes ütelnud, et ära selle mehega äri tee, see läheb pankrotti. Isa pole muidugi teda uskunud, kuid igaks juhuks oli siiski teinud lepingu teise pakkujaga. Oligi ennustus täitunud ja esimene mees pankrotti läinud. Hermine oli siis ca 10 aastat vana.

Hermine noorpõlves oli Sankt Petrburgis loengut pidanud tuntud meie linna mees Ludvig Puusepp ja rääkinud mõtete edasikandumisest. Peale loengut läinud Hermine ja tema tädipoeg kumbki oma koju ja hakanud ka katsetama. Mida tädipoeg edasi saatis, püüdnud Hermine kinni, kuid tema saadetud mõtteline tekst pole küll tädipojani jõudnud.

Hermine Jürgensi hauda Äksi kalmistul külastasime 2008. a. suvel koos Anu ja tema tütarde Helene ja Selenega. Plaadi peale oli peale eludaatumite kirjutatud ka tema enda lemmiknimi - Äksi Nõid.