Ameerika XII osa

Teisipaevane paev (1. aprill) oli ette nahtud peaaegu et puhkepaevaks ja otsustasime teha lahiumbruses pisikese 2-tunnilise tiiru, mis kestis 4 ja pool tundi. Koigepealt soitsime Mississipi aarde Houmas House Plantation and Gardens aeda.

See tasus toesti vaatamist, sest oli jalle aiakunsti meistriteos, mida jarjest uute osadega taiendatakse. Hoonesse sissemineku pileteid ei ostnud, kuid kuna umber haarberi oli rodu, siis piilusime akendest sisse. Tegelikult ei erine nende plantaatorite majad uksteisest kuigi palju ja kui uhes oled juba sees kainud, siis aitab kull sellest volts-antiigist, mida alati reklaamitakse kui osaliselt ehtsat. Ajalugu ka enamvahem sarnane, et kunagi kas puuvilla voi suhkruroo kasvatamisega rikkaks saanud orjapidaja ehitas suure maja, mis vahepeal peale pohja- ja lounaosariikide kodusoda tottu tuhi seisis ja siis lapselapsed selle taastasid ja nuud on muuseum. Sissepaas on tasuline eraldi aeda ja majja. Ekskursioonid hoonesse toimuvad seansside kaupa. Enamasti on piletimuugiga samas majas ka kohvik ja lektoorium, kus naidatakse filme perekonna ajaloost. Tingimata kuulub kompleksi pood, kus peale antud kohaga seotud suveniiride on ka haid koduloolise sisuga raamatud. Sellistes kohtades ongi need inimesed, kellel alati naeratus huulil ja mille parast tunned end siin vaga vabana.

Viimases kohas oli pargis mingi kunstnike maalilaager, kelle varustust Anu ei joudnud ara kadestada.

Restoranis einetasid punaste tuttidega ja kubaratega ehitud lobusad vanad naised (AN. says: pidi mingi Louisiana?/Ameerika?traditsioon olema, naisteklubi põhimõttel, et ei loe vanus vaid suhtumine, ja Epu sõnul pidi neid ohtralt kohata olema. Epul endal laua peal lõbusad kujukesed Leedidest punase kübara ja lilla kostüümiga.) ja neegriperekond lubas naeratades ennast minuga koos pildistada.

Nuud kulastasime mobiilmajade muugi kauplust, et saada ettekujutust, miks neid nii palju igal pool on. Epp esitles meid kui tulevasi ostjaid, kes tahavad Eestist siia tulla.
Nagime 3 erinevat maja. Hinnad olid vaga soodsad ja sisemus mitu korda huvitavam kui arvata vois. Suurim oli 5 magamistoa ja 3 vannitoaga, lisaks taies varustuses kook, tubades seinakapid, eraldi pesupesemise ruum, sahver.

Hind ca 90 000 $. Tasuks osta kull kui raha oleks!

(AN. says: sisemusel pole viga jah :(üheski nt. neist nii väikest vannituba ei ole kui minu kodus), sestap on neid putkasid teeääres ikka kole ohtralt. Nägime ka maanteedel, kuis majad sõitsid. Suuremaid siis neist transporditakse katuseharjast poolitatult 2x järjest ja pannakse kohapeal kokku. Rannikul nägime ka maju, mille torm uuesti kaheks oli teinud, st pool kummuli ja teine pool ribadena.)

Lounaks tegi Epp kohaliku retsepti jargi krevette ja ohtusoogiks soime Anu valmistatud kilpkonnapraadi ja eelmisest korrast jargi jaanud koorikuga keedetud maapahkleid, neidsamu, mis meilgi muuakse. Jargmise loo kirjutan juba kodus.

Viimasel pildil on taga ookuninganna. Ema tahtis veel kodust kaasa v6tta :) Anu ei lubanud