Noore naturalisti märkmed

Ma polnud ammu enam käinud meie krundi nuka peal, seal, kus kraav ja kanal kokku saavad, maja on kaugel, nii et üsna omaette olemine.

Täpsustades, eile ikka käisin ju, trimmerdasin kogu kaldääre, nii et täna oli nii mõnus vedada oma toolike sükomoori puu varju.

Mul on selle puu pärast mure. On ta kellegi istutatud. Nii vete serva peal ja mootorpaadid muudkui uhuvad kallast.

Aga praegu annab õhtust varju. Noor puu veel, pärastlõunat aga üsna kasulik. Lehed on suured (sügisel igavene jama koristada) aga juba Tom Soyer mu meelest kirjutas selle puu koorele või oli see nüüd Finn.

Mina ja kanal ja (+34 C varjus) ja Heineken ja kuidagi tundus, et kõik see on väga õige.

Vesi praegu väga madal, nii et vastaskalda vesikupud üsna kuival.

Meil on siin lendkalad. Lihtsalt hüppavad veest välja ja maanduvad paar meetrit eemal. Ise nii 30-40 cm pikad. See vaatepilt on parem kui Fox News. Väga lõõgastav.

Järsku tõusis kuppude seest pikergune pea ja haaras kala lennult hambusse. Ma oleks arvanud, et kroku kugistab saagi kohe alla, aga ei.

Latsutas ikka oma 10 minutit, pea 90 kraadise nurga all püsti, väike pea oli (sama suur kui kala), muud ei näinud.

Kadus mudasse ja tõusis jälle pinnale, ikka kala hambus.

No kuidas tal ometi nii pikalt võttis see einestamine.

Läksin tuppa ja kontrollisin, et väike koer ikka alles. Oli.