Kirjutan seekord Kaie utsitusel. See oli kaunis ammu, kui Eesti raadios ja televisioonis hakati viktoriine korraldama. Kui ma õigesti mäletan, siis oli neist esimene nimega Rameto. Esitati mingid küsimused, millistele pidid kirjalikult vastama. Ju mul siis nii hästi läks, et sain auhinnaks ühe saate sponsori, Vilhelmiine Kelementi-nimelise õmblusvabriku, toote.
Umbes samal ajal oli mul kas kursuse kokkutulek või mingi muu pidulik üritus, kus ma pidin tingimata Tallinnas olema. Läksin siis päevakese varem ja mind võeti vabrikus vastu nagu kuningannat. Vabriku mudelleerija viis lattu ja küsis, millist kangast ma soovin. Valik oli minu meelest tohutult suur, sest kauplustes polnud ju praktiliselt midagi saada.Valisin kirsipunase reljeefse koega kanga, mis oli sellise paksusega, et kõlbas kostüümiks. Auhinnaks oli küll nimelt kleit ette nähtud, kuid mulle lubati järgmiseks päevaks vastavalt minu soovile teha hoopis kostüüm. Saingi minu mõõdetele õmmeldud selline enavähem sirge lõikega seeliku ja lühikeste varrukatega eest nööbitava pluusi. Peab ütlema, et väga uhke tunne oli sellega õhtul esineda.
Kahjuks praegu enam ei mäleta, mis sellest kostüümist edasi sai. Eks mu figuur ole ka muutunud ja lõpuks on saabunud ka sellised ajad, kus riideid ei pea enam muretsema, vaid lihtsalt ostma.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar