Et asi veidi selgem oleks, alustan nn. algusest. Kõigepealt pead olema kusagilt kohast sant ja siis on sul võimalik saada nn. puude grupp, milliseid on 3. Mina kuulun keskmiste hulka, s.t. et mul on raske puue. Et seda vormistada, pean pensioniametis täitma väikese paarikümnelehelise brošüüri, kus on kirjas nii minu infarkt, südame operatsioonid, günekoloogilised operatsioonid ja ka kõik muud haigused. Selle brošüüri järgi antakse peale perearsti kinnitust mulle siis vastav grupp, mis kehtib 5 aastat. Tänu sellele saan iga kuu 26,85 euri ravimise raha. Kui 5 aastat mööda läheb, pean uuesti taotlema ja seda isegi siis kui näiteks mul oleks jalg otsast ära. Seda nn. puude toetust saavad paljud inimesed.
Nüüd on see etapp, mille kohta infot peaaegu ei levitata, kuid mind õpetas Jõgeva Anu - iga sant võib saada nn. rehabilitatsiooni teenust, kuid selleks tuleb iga 3 aasta tagant läbida tõeline komisjon, mis koosneb 6 - 7 inimesest, kes siis küsitlevad ja uurivad-puurivad sind, otsustades kas oled asja vääriline ja koostavad sulle rehabilitasiooniplaani. Loomulikult pead saama pensioniametist suunamiskirja ja selle põhjal, siis otsima ise endale komisjoni, kes sellega tegeleb. Kui see plaan on valmis, siis saad pensioniametist saatekirja, mille alusel otsid omale vastava koha, kust seda teenust saada. Selleks on pensioniamet saatnud sulle nimekirjad, kus rehab. teenust osutatakse ja nüüd pead 21 päeva jooksul leidma sobiva ja seal ennast järjekorda registreerima.
Paradoks on selles, et sobivates kohtades, kus just sinu tõbesid saab ravida, on järjekorrad pikemad kui 3 aastat ja sinu vastav plaan kaotab kehtivuse ja pead siis uut taotlema.
Nüüd on pikk eelugu kirja pandud ja põhisõnum on see, et sõbranna Mail oli Saaremaal arstist kursusekaaslane, kes leidis võimaluse meid Saaremaa Puuetega Inimeste Koja kaudu sinna ravile võtta. Ja nii me käimegi seal juba õige mitu aastat. Iga kord on kahtlus, kas järgmine kord veel ikka saab.
Seekord olin spaahotellis nimega Rüütli. Toakaaslaseks osutus sama naine, kellega me 2 aastat tagasi veidi peenemas kohas (Grand Rose) olime. Siin oli ka bassein, kus meile organiseeriti ravivõimlemist, olid mõningad veepargi atraktsioonid: mullivann ja seenekübaralt tulev survega vihm. Soome saun oli ka. Kuna iga päev oli vesivöimlemine ca tund aega, siis rohkem seal vees küll mulistada ei tahtnudki.
Seekord oli Puuetega Inimeste Koja daam organiseerinud meile 55 eurot maksava paketi, mille eest me ise tasusime. Sinna kuulus lõunasöök, arsti konsultatsioon ja iga päev mingi protseduur. Mulle valiti minu soovil pärlivann (mullivann aroomisoolaga), hydrojet (elektrijõul töötav kuiv vesivoodi, mis masseeris sind jalataldadest kaelani ja tagasi 20 minutit) ja jalgadele soojad parafiini mähised. Kõik need olid väga mõnusad.
Söök oli tavaline iseteenindav värk. Valik oli suhteliselt kesine, kuid kui suurem oleks olnud, oleks figuurile kahju teinud. Kuna olin õhtusöögiks nosimist kodust kaasa võtnud, siis polnud seekord toidupoodi üldse asja. Aga siiani ei saa aru, kuidas ma ilma kommide ja šokolaadita seal toime tulin. Kodus ei seisa need kuigi kaua ja on selline tunne, et kohe peab magusat sööma.
Söök oli tavaline iseteenindav värk. Valik oli suhteliselt kesine, kuid kui suurem oleks olnud, oleks figuurile kahju teinud. Kuna olin õhtusöögiks nosimist kodust kaasa võtnud, siis polnud seekord toidupoodi üldse asja. Aga siiani ei saa aru, kuidas ma ilma kommide ja šokolaadita seal toime tulin. Kodus ei seisa need kuigi kaua ja on selline tunne, et kohe peab magusat sööma.
Aga vast aitasid sellest magusaisust üle saada pirnid, mida ma nii hommikul kui ka lõuna ajal paar tükki restoranist kaasa võtsin?
Ilm oli täitsa paras, sügisene. Tuult suurt ei olnud, lund samuti mitte. Linna südamesse kõndimine võttis aega ca 20 minutit ja sealt edasi bussijaama sama palju. Kui saabusin, sõitsin hotelli taksoga, kuid ära sõites oli meil aega nii palju, et jalutuskäik kulus täitsa ära. Toakaaslane tegi niisuguse ettepaneku. Tal endal oli aga nii palju kompse, et mul hakkas tast hale. Laskisin naabrinnal tema 3 kotti minu käru peale lisaks laduda ja siis oli temal kergem ja mina kõndisin käed taskus nagu proua. Mul on see suurte ratastega nn. soomlaste õllevedamise raamistik, mis on väga tugev ja mõnus kasutada.
Nüüd on see jutt Anu soovil kirja pandud. FB jaoks oleks liiga pikaks läinud. Kõige tüütum asi oli bussisõit - 2 korda 6 tundi ja 15 minutit. Õnneks sai praami peal veidi jalgu sirutatud.
Ei saa mitte mainimata jätta, et see rehabilitatsioon, mida haigekassa minu peale kulutas, oli 4 korda grupiga vesivõimlemist. Muud rahad lähevad igatsorti juhendajatele, kontrollijatele ja ei tea veel kuhu. Aga minu võit on tasuta öömaja koos hommikusöögiga ja sõiduraha teenuse osutamise kohta ja tagasi. Kui seda ei oleks, ei sõidaks küll Saaremaale ega vist ka mitte mõnda teise täistasulisse kohta.
Ei saa mitte mainimata jätta, et see rehabilitatsioon, mida haigekassa minu peale kulutas, oli 4 korda grupiga vesivõimlemist. Muud rahad lähevad igatsorti juhendajatele, kontrollijatele ja ei tea veel kuhu. Aga minu võit on tasuta öömaja koos hommikusöögiga ja sõiduraha teenuse osutamise kohta ja tagasi. Kui seda ei oleks, ei sõidaks küll Saaremaale ega vist ka mitte mõnda teise täistasulisse kohta.
Postitused
1 kommentaar:
Tegelikult mõjusid need 4 korda vesivõimlemist tervisele sandisti, sest vesi oli sellise ravi jaoks liialt külm. Ujuda oli hea,kuid lihastele harjutusi tegemiseks ei sobinud ja polnud mingit kasu.
Postita kommentaar