laupäev, 2. veebruar 2008

Ühes keeles ja kahes meeles

Täna Tartu rahu aastapäeval praktiliselt sinimustvalge lipuvabas Tallinnas tuult ja vihma kannatades tuli mulle meelde, kuidas oli võimalik ühes keeles kahesugust informatsiooni edastada.

Oli 1988 novemrikuu ja mina just äsja Tartu Toomemäe kliinikus Paulaga maha saanud. Lähenemas oli Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 71 aastapäev. Tite ilmaletoomise protsess oli ikka veel täis nõukogulik. Hoolimata suvistest Lauluväljaku sündmustest ei olnud laulev revolutsioon mitte kuidagi veel kliinikusse jõudnud. Ei miskeid pere-sünnitusi ja tite Antole näitamist enne, kui kliinikust pääsesin. See oli muidugi 10. novembril, seega igati sobilik sünnipäevakink Antole.

Aga palatis reformvoodipeal kojuminemist oodates oli tapvalt igav. Ei mingeid ajalehti-ajakirju, telekast-raadiost rääkimata. Isegi palati seinal asuv krapp ei töötanud. Ja järsku tõi medõde alt valvelauast mulle Tauri Oti poolt saadetud paki, kus sees miskit suupärast ja ka transistorraadio. See viimane ese oli sellel ajal ja selles asutuses vägagi keelatud kaup.

Hiljem isa seletas, missuguseid raudseid argumente oli ta kasutanud valvelaua vene (siin paluks lugeda: nõukogude) mutikese veenmiseks, kes oli kui Kerberos võidelnud raadio sissetoomise vastu. Siiralt ja usutavalt oli Otto mutkesele seletanud, kuidas tema tütar, haritud, kommunistlik noor, ei tohi olla infopuuduses just sellisel otsustaval, SSOR-i 71. aastapäeval. Kõik olulised parteijuhtide kõned jäävad kuulmata! Tema, kui vana parteilane ja nõukogude ohvitser, ei saa sellist asja lubada, et nõukogu noorsugu jääb ilma oktoobriparaadi ülekannetest raadios. Palus näidata valvalaua mutikesel templi ja allkirjaga paberit, kus on selgelt kirjas, et nõukogude naisel on keelatud aktiivselt ühiskondlikus elus osaleda.

Valvelauast kaugemal muidugi sellise jutuga 1988 aasta sügisel enam kedagi ei olnud võimalik lollitada, aga kuna raadiost tuli kogu aeg niipalju huvitavat, siis selle palatist äraviimist keegi enam ei korraldanud. Vastupidi, koguneti kuulama revolutsiooni uudiseid, kuid loomulikult laulva omi, mitte enam punase omi.

Aga pildil laulva revolutsiooni lapsuke.


8 kommentaari:

Epp ütles ...

Nii armas tita, issand, kas paris laps voi ? nagu nuku.

Anni ütles ...

Minu meelest on vale laps. Paulal peaks ikka hallid silmad olema ju :D

Tiiu ütles ...

Ooooo, nii armas pilt! Selles kleidis on Monat ka pildistatud. Miski igivana ristimiskleit, aga kelle oma see võiks olla, seda ma küll ei mäleta. See kleit peaks olema siiani minu käes, kui kellelgi vaja läheb pildistamiseks, andke aga teada.

Ene-Liis ütles ...

Mulle miskipärast tundub, et see oli Anna-tädil alles hoitud tema tütre Vilma ristimise kleit, kuid kuna ta meie perele üle sai antud, ei mäleta. Hiljem sealt USA poolt neid ilusaid asju ikka saadi.

Ene-Liis ütles ...

Kas Anni ka sellega pildistatud on?
Ma olin ju USA-s kui Paula sündis. Ehk tõin ma siis selle kaasa? Aga uus ta kindlasti ei olnud ja ikka kipun Vilmaga siduma.

Epp ütles ...

Mina kaldun arvama, et yks selline kleit oli Tahe tanava pooningul, mille ma sealt ara nihverdasin. Siis ei olnud ju miskeid asju saad ja mul oli ka yksvahe komme poest beebiasju osata, kui katte sai. Kui Kaiel lapsed syndima hakkasid, siis randasid need asjad talle ja usun, et see kleit oli ka.

Kai ütles ...

Selle kleidi päritolu on tõepoolest selline, nagu Epp kirjeldab. Annit on ka selles pildistatud, kuid paraku tulid need fotod välja väga kehva kvaiteediga. Keemia tänaval, must-valged ja koos kaabut kandva Antoga. Mu meelest sai film ilmutatud alles siis, kui kleit enam selga ei läinud või mingi jama igatahes piltidega oli.
Sestap Paulaga läksin juba fotograafi juurde ja paraku olin ka siis tulemusest pisarateni nördinud, sest tulemus ei viita kuidagi sellele, et tehtud on see fotosalongis ja professionaalide poolt.

Tiiu ütles ...

Süda ei andnud rahu, ronisin redeliga kapi ülemiste riiulite kallale ja tõesti on seal ühe koti sees koos Mona mõnede teiste titeriietega alles. Üks Kai kootud nunnu kapsun teiste hulgas. Ja samas kotis oli üllatus-üllatus Tartu II keskkooli müts kah. Ülikooli uut teklit hoian veidi väärikamas kohas, kuigi kandnud ei ole seda kordagi. Eks vast enne jaanipäeva saab lõpetamisel pähe panna, kui kõik ikke plaanide kohaselt läheb.