Nõutud lugu

Mina mäletan seda asja kuidagi nii...
Kai pidi kuhugi paariks päevaks seoses oma geoloogidega minema, mistõttu ta tõi oma kaks latsekest Riia tänavale hoida. Pikad sõnad luges veel peale, et kuidas on TEMA kasvatus ning mulle tundus see kohutavalt julge tükk, et Ene-Liisi ja Ottot võib niimoodi paika panna - nemad kuulasid ja lubasid arvesse võtta.
Üks neist asjadest oli päkapikkude käimine - need lihtsalt pidid tulema. Nu ja õhtul siis Anni - Paula sättisid oma sussid Riia tänava magamistoa laiale aknalauale. Sussid vist olid kohalikud - ema muretsetud lastelastele. Igatahes ühed neist olid nn tüüpilised nõukaaegsed võimlemissussid -halli värvi, nahast tallaga ja pealt laia kummist osaga.
Vanaema päkapikud olid püüdlikud - lisaks kommile sai sussi sisse ka päkapikunukk (kellegi mäletamist mööda šokolaadist, ent minu arust oli ikka mittesöödav variant see).
Hommik. Anni magas magamistoas peegli alla tehtud asemel, Paula kas suures toas või lastetoas - igatahes olid nad eraldatud öise lobisemise vältimiseks. Anni, vaikne nagu alati, tegi oma sussi tühjaks ilma suurema kisata. Paula tormas ärgates tagatoa ust lennutades aknalaua juurde ja sealt see kisa tuli: "Päkapikk on ära surnud, päkapikk on sussi sisse kommi toonud ja ära surnud!" Võimalik, et sealt kostis veel midagi sellist, et komm oli päkapikule liiga raske jne... Igatahes see suurte silmadega patsidega armas plika oli täielikus shokis, talle sai suhkruvett tehtud ja tema kõrvade lehvides tagatoast väljajooksmist nii mõnigi kord hiljem meenutatud igasugu päkatsite nukke nähes (mida tol ajal veel tegelt poodides harva oli) ning seejuures alati meenutades, et Paula arutlus sel teemal oli väga loogiline ja tark hoolimata õudsatest järeldustest.