Nagu teda, mu malu on vaga lyhike. Nii et panen kirja need monedki asjad, mida maleta.
Ema seda eriti heaks ei kiitnud, aga vaga vastu ka ei olnud.
Motlesin siis Emajeoaarses pargis jalutades , et on ju hea, et saan nyyd alati tagasi tulla. Mitte nagu nouka ajal, et otsus on loplik.
Stiilis Riia tanavele ema tiiva alla. (See mote aitas mind labi saada aastaid hiljem) Voibolla nyydki?
Naiteks ei olnud meil kotte, kuhu oma maine vara panna. Sai Tartu turult ostetud. Kui aastaid hiljem neid nagin, tundus uskumatu, et sellisesse pisikesse kotti oli oli voimalik midagi sisse panna. Sellised vakstust, mis peale yhe reisi midagi rohkem vastu ei pidanudki.
Lahkumine oli kohe parast krooni tulekut ja Mona syndi. Aasta oli siis? 1991 voi 2 ?? Alati ajan segamini. Kaisin veel teda Tartu Toomel enne minekut vaatamas, voibolla nagin ainult Tiiut, ei maleta.
Eredaim hetk on Leningradi lennujaamast . Siis olime juba rahvusvahelises tsoonis ja Saul ostis raske raha eest, valuuta eest jaatist. Milline priiskamine!! Selline torbik, meile jumala tundmatu nahtus.
Aga ta ytles, et me nyyd vabas maailmas.
Leningradis oobisime miskis yhika tyypi hotellis ja lennujaama pidi yhistranspordga soitma. Maletan, et lakkisin seal kyysi.
Ja seda ka, et bussi, voi mis see iganes oli, oli oige raske seda kotti vinnata. Inimesi oli parvedes ja kartsin, et jaan bussist maha , paanika oli, et erinevatesse soidukitesse sattume.
Lennusoitu suurt ei maleta, aga esimene mulje Am oli, kui Tom meile vastu tuli, et tee aares olid sildid "Do not Pass" eesti keelde lahti seletatuna , ara mooda mine.
Motlesin, et kyll neil peab neid vaatamisvaartusi olema, kuhu sisse meelitatakse.
Alles hiljem sain teada, et see tahendab lihtsalt moodasoidu keeldu. Eestis olin ju liiklusmarkidega harjunud, mitte kirjadega tee aares.
Muidugi vaarib markimist ka tollane rahaseis.
Saul ja ta ode myysid oma vanemate maja Otepaal . Kumbki sai poole. Meie lennupiletiteks laks seekord pool Sauli parandusest ehk yks neljandik maja hinnast.
Olen talle selle eest tanulik.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
2 kommentaari:
Selge see, et ajad muutuvad ja peaaegu alati paremuse suunas. Meie sõit USA-sse koos elu- ja reisikindlustustega maksab ca 27 000 krooni, see on ca minu poole aasta pension. Kuid see on ju 2 -le inimesele, minule ja Anule ja selle raha eest saame tagasi ka tulla!
Veerand individuaali Otepääl maksab arvatavastui praegu kümneid kordi rohkem!
Aasta, mil te Sauliga läksite oli 1992 ja kohe-kohe pärast Mona sündi oli see tõesti. Ja, et ära ei ununeks mul endal panen siia kirja ka selle, et käisin sul Conneticutis külas aastavahetuse 1997/98... Aeg lippab.
Postita kommentaar