Tulin just praegu pensionäride Kodukotuse matkaringist, kus rääkisin vahetpidamata tund ja 15 minutit. Kaasas oli mul tohutu pildimaterjal, mille olin jaganud 3 kaustikusse ja 47 eri teema vahele. Kui veelkord peaks kusagil esinema, siis tuleks pildid jagada veel palju väiksemateks üksusteks ja dublandid hoopis ära jätta, siis jõuaksid inimesed vähemalt osa neist lehitseda. Nüüd oli kogunenud kuulajaid 70-80 inimest ja loomulikult nii suurt hulka pilte nad vaadata ei jõudnud. Ma siiski loodan, et suutsin põhilise materjali ka sõnaliselt edasi anda. Tundus, et nii kuulajad kui ka kutsuja, minu endine kolleeg giid Helgi Kahar, jäid rahule. Enamikele küsimustele suutsin vastused anda, v.a. ühele härrale, kes soovis teada igat sorti hindasid ja ühele daamile, kes tundis huvi konkreetse kohaliku tööstuse ja maavarade vastu. Oma kahel USA-s käigul olen suurpäraselt puhanud ja kõik majanduslikud küsimused selja taha jätnud. Mind on nii söödetud, joodetud kui sõidutatud. Palju miski asi maksab, seda ehk momendil teadsin ka, kuid pole meelde jätnud. Ainuke, mis teadsin, oli suurte numbritega igapäevaste jalanõude ja pluuside hinnad!
Selle loo kirjutasin teile, mu tüdrukud! Eks te blogi mulle selleks kinkisitegi, et ma ühele lapsele 4 korda sama juttu ei räägiks ja mõne hoopis ära unustaks.
1 kommentaar:
Mul on väga hää meel, et sa seda blogi ikke hoolega kirjutad ja veel väsinud sellest pole!
Postita kommentaar