kolmapäev, 9. juuni 2010

Oli meeldiv sõita mööda kevadist Eestimaad!

Just siis, kui remont otsa sai, tulid mulle pakkumised ekskursioonidele giidiks olla. Esimeseks grupiks olid Jõgeva pensionärid, keda ma siis mööda oma kodulinna ringi vedasin, nii jalgsi kui ka bussiga. Lõpuks selgus, et neil on soov külastada ka Tartu lennujaama ja Ülenurme muuseumi. Rõõmuga ühinesin nendega ja nii saigi koos veedetud üks kaunis pühapäev.
Järgmisena tegin ekskursiooni oma seltsikaaslastele Akadeemiliste Naiste Ühingust. 50-kohalises bussis oli küll ainult 8 ekskursanti, kuid ega see asja halvemaks ei teinud. Käisime Iisaku vaatetornis, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis, Valaste joal, Varnja vanausuliste kirikus ja muuseumis. Kahjuks jäi (võib olla minu halva ajastatuse pärast) näitamata Kallaste vanausuliste surnuaed, kuid vaatamist oli selletagi piisavalt.
Nüüd järgnesid sõidud koolilastega. Kahel korral sai käidud tuttavat Ida-Virumaa ringi, kusjuures ühel korral ma isegi ronisin vapralt koos 2. klassi lastega Iisaku vaatetorni, kõndisin maa all kaevanduses, ronisin peaaegu Kukruse mäe otsa, matkasin Toilas mererannas ja tutvustasin nii Kuremäe kloostrit kui ka allikat. Teisel korral, suuremate lastega, tegin lisaks 20-minutilise jalutuskäigu Mäetaguse mõisas. Kõikidele meeldis see hästikorrastatud park oma ilusa looduse ja remonditud hoonetega.
Üks reis kulges peatusega Viljandis Sigastesse miniloomaaeda vaatama ja Kabli randa merd imetlema.
1. klassi lastega käisime Suurel Munamäel, Rõuge Ööbikuorus ja jaanalinnufarmis, Võru linna uhkel uuel promenaadil Tamula järve ääres.
Siis oli veel reis 1. ja 2. klassi lastega Siimusti potitehasesse Jõgeva lähedal, Kassinurme muistsele linnamäele ja Elistvere loomaparki.
Viimane reis oli juba suuremate, 6. klassi õpilastega, kaheks päevaks Saaremaale. Väga tore oli peale Kuressaare südalinna, mida olen igal aastal sanatooriumis olles näinud, käia Sõrve säärel, ööbida Karujärve kämpingus. Teisel päeval oli traditsiooniline ring - Odalätsi allikad, Pidula kalakasvatus, Panga pank, Angla tuulikud. Lisaks eelnimetatutele sõitsime ka Ninase säärele, kus on imearmas kiviaedest ümbritsetud küla, rahvariietesse värvitud tuulikud Piret ja Suur Tõll ja uus Saaremaa sadam. Karja leivatööstuse kohvikust ostsid kõik peale saiade ka otse kuumast ahjust võetud peenleiba koju kaasa.
Nii saigi mul paari nädalaga Eestimaa kaunimad kohad ära nähtud, kui siiski tunnen ma suurt puudust Otiga koos sõidetud kodumaa avastusretketest, millistest ma juba 6 aastat ilma olen.

1 kommentaar:

Epp ütles ...

Mõnus lugemine. Tahaks ka koduõuest välja :)