Oli ilus pühapäev!

Ega ma neid suuri rahvapidusid eriti ei armasta, aga vahel on lausa tahtmine nendest osa saada. Eile toimus Tartus Euroopa suurima rahvakunstifestivali 48. Europeade lõpuüritus - pidulik rongkäik ja kontsert. Ilm oli ilus ja meie kodulinna tänavad rahvast tulvil, sest lisaks eelöeldule olid ka hansapäevad oma laadaga. Sellist rahvariiete kirevust juba iga päev ei näe, sest osavõtjaid oli ca 5000 paarikümnest erinevast riigist. Kuna seisin Vanemuise kontsertsaali tänavapoolsel küljel, siis oli lausa selline tunne nagu paraadi vastuvõtjal, sest kõik möödamarssijad tervitasid, lehvitasid, paljud laulsid ja tantsisid. Osavõtjate vanus oli lastaialastest vanavanaemadeni. Kõik olid uhketes kostüümides!
Paari tunni pärast toimus laululaval kontsert, mille puhul võis järjekordselt veenduda, et suuri rahvapidusid meie riigis osatakse korraldada. Enne mõtlesin, et kuidas need eri maade esinejad suhteliselt suurel laval mõjuvad, sest mitte kõikjal pole tantsijate arv suur. Asi oli lahendatud väga mõnusalt - korraga tulid lavale 4-5 maa tantsijad ja seni kui ühed esinesid, olid teised kauniks taustaks oma kirevate kostüümidega. Ka gruppide vahetus lõbusa muusika saatel toimus sujuvalt. Vaatemängulisust suurendas muidugi ka suur ekraan laulukaare all.
Lõpuks tantsiti nii laval kui ka vaatajate keskel ühiselt kaerajaani.
Kui üldse midagi ette heita, siis seda, et ilutulestik lõpus venis liiga pikaks. Oleks võinud piirduda paarikümne pauguga, sest ilm oli veel valge ja ega sellest suitsust küll kellelgi väga hea meel ei olnud.