reede, 13. august 2010

Kilde suguvõsa ajaloost II osa. Kurat tuleb!

Ida ja Aadi Põlla ema Ann Põlla (sündinud Kütt) vend Jaan Kütt elas Leningradis ja oli abielus venelannaga. Nendel oli tütar, kellega nad olid tulnud koos Eestis elavaid sugulasi vaatama. Väike tüdruk oli põline suurlinlane ja polnud enne kunagi maal käinud ja elus mingit maalooma näinud. Läinud nad siis karjamaale jalutama ja seal tuli vastu lehm. Tüdruk oli koledasti kohkunud ja hakanud suure nutu saatel isa appi kutsuma, et tule ruttu, siin on sarvedega kurat, kes tuleb otse minu poole. Sellel külaskäigul oli ka laps saanud tõelist piima juua, mis talle väga meeldis. Suures linnas oli ju ainult pulbrist uuesti tagasi tehtud piim, mis on hoopis teise maitsega.
Peale selle loo kuulamist hakkasin aru saama, miks Adelheid (Aadi) läks kunagi Peteburgi (Leningradi?) elama. Ju tal oli siis onu juba seal ees! Enne revolutsiooni oli Peterburgis ca sada-tuhat eestlast ja nendel oli isegi oma kirik, mida nüüd hoolega taastatakse. Aadi abiellus Aleksander Arhipoviga ja mingitel andmete kohaselt oli Aadi Lenini masinakirjutaja ja hiljem töötas N. Liidu sideorganites juhtival kohal. Kui peale sõda oli Eestisse vaja ustavaid spetsialiste sidesse teenima, siis saadeti ka Aadi siia. Siin oli ta samuti side alal töötanud ja oma elu lõpetas ta Iru parteitöötajate vanadekodus. Lapsi Aadil ei olnud ja tema mehe saatus jäigi saladuseks. Korra mingid sugulased rääkisid, et nad olid repressioonide hirmus lahutanud, kuid Arhipov vist pandi siiski vangi või lasti maha. Mäletan, kuidas Aadi Eestise tulles meil külas käis. Oli suvine aeg ja isa kutsus ta aeda marju sööma. Hakati rääkima mitmesugustel teemadel, kuid mulle jäi meelde ainult see, et peaaegu iga isa ütleldud lause peale vaatas Aadi kartlikult ringi ja ütles vaikselt tsss! Varsti läksid nad tuppa ja selle jutuajamise juurde last, s.t. mind, ei lastud.
Nendest Küttidest veel niipalju, et Ida matsime me Pauluse surnuaeda sellele platsile, kuhu oli varem maetud tema Küti - nimeline onu.

Kommentaare ei ole: