Kilde suguvõsa ajaloost III osa.Õekesed Iida ja Aadi.

Ida oli samuti lastetu nagu ta õde Adelheidki, kuid tema oli kahe Jaaniga abielus. Esimene mees oli Kliimand (peale eestistamist Kose) ja teine Levold. Mõlemad jõudis ta maha matta ja tema enda elupäevad lõppesid Tartumaal Tammistu hooldekodus. Otsustades vanade postkaartide järgi, oli neil alguses, Aadi Venemaal olles, päris tihedad sidemed, kuid kui Aadi siia tuli, läksid nad peale esimesi rõõmustamise aastaid lõplikult tülli. Kuna üks elas Tallinnas ja teine Tartus, siis kohtusid ühise sugulase Kalmu Meeta juures Viljandis. Võta nüüd tagant järgi kindlaks teha, mis nende tüli põhjuseks oli, kuid kaks üksikut õekest elu lõpul üksteisega üldse ei suhelnud ja nii olidki nad ka kapitaalselt erinevates vanadekodudes: Aadil Irus omaette tuba, Iidal Tammistus 10-12 toakaaslast. Meeta jutu järgi kaklesid nad mingi raha pärast, mille Aadi oli Iidale hoiule andnud ja Lepiku Erna arvas, et Aadi solvus sellepärast, et õde teda kommunistiks kutsus. Iida viimane mees oli minu teada olnud saksa sõjaväes ja selle eest kas Siberis või mujal kinni istunud. Seda väidet võib kontrollida Jaan Levoldi sugulase Kelgu Elli käest, kes oli arst ja kes enda elust olevat ka raamatu kirjutanud. Tema sai ka enne seda kui meil õnnestus Iida vanadekodusse saada, tema vana kummuti ja vist mõned laudlinad või veel midagi tühja-tähja. Ülejäänud kraami viisime õues asuvasse prügikasti! Kahjuks ei olnud Iida elu lõpul enam vaimselt terve ja üksinda ta enam elada ei saanud. Terve tema korter haises seina äärde põrandale kogutud söögikraami järgi ja ka sellepärast, et eelviimases elukohas Oru tänava lastehaigla keldris olid järjest olnud solgiuputused, mis kõikidele asjadele haisu külge olid jätnud.

Aadi oli aga enne surma jätnud hooldekodu juhatusele teate, et tema surmast mitte kellelgi peale Lepiku Erna ei tohi teatada. Kui Erna aga teisel päeval peale Aadi surma tema tuppa sisse lasti, siis olid kõik Aadi ilusad riided, mis ta enda raha eest oli õmmelda lasknud (ja millega ta sugulaste ees kiitles, et kõik on talle riigi poolt antud) ja ka muu vähegi väärtuslik, ära kadunud. Raha oli vanade paberite vahel olnud ainult 400 krooni ja seegi võeti ära hooldekodule. Erna oli siis nõudnud, et selle eest tuleb Aadi hauale plaat panna, mida oli ka tehtud! Iidale teatas õe surmast peale matuseid Erna Lepik. Matuste ajal olid kõik Aadi elu jooksul saadud ordenid ja medalid olnud kirstu peale laotatud, kuid need läksid N. Liidu seaduste kohasele peale isiku surma riigile tagasi.

Nii lõppeski Juhan ja Mall Põlla ühe poja Jaan Põlla ja tema naise Ann`e (Küti) suguvõsa liin.