pühapäev, 27. märts 2011

DUBAI ehk maailma kõige.. kõige... III osa

Linnaekskursioon giidina töötava venelanna juhatusel.

Emiraatides on 4,87 miljonit inimest ja nendest Dubais ca 1,6 miljonit. Ametlikuks keeleks on araabia keel ja selle kõrval üldkasutatavaks ka inglise keel. Põliselanikke on ca 20%, ülejäänud on sisse rännanud teistest maadest: Araabia riikidest 27 % (Egiptus, Jeemen, Saudi-Araabia, Süüria, Palestiina), 37% Lõuna-Aasiast (Pakistan, India, Bangladesh), 6% Kagu-Aasiast (Filipiinid, Tai, Indoneesia). Eurooplasi ja USA ameeriklasi kokku on 2% elanikkonnast.
Kodakondsuse saamine on väga raske. Regitreerimata abielusid ei tunnistata, homoseksualism on karistatav. Kohalikele alkoholi ei müüda ja turistid võivad seda kasutada ainult 4* ja 5* hotellides või restoranides.
Riigikord on absoluutne monarhia. Immigrandid tohivad töötada palgatöötajatena, kuid neil ei ole kohalike põliselanikega samaseid majanduslikke ega ka sotsiaalseid õigusi.
Valdav usk on muhameedlus ja mitteusklikel on keelatud mošeedesse sissepääs. Kui sa kõiki seda tead, siis saad aru, miks kohalikud elanikud käivad suure uhkusega rahvariietes, nii noored kui ka vanad, mehed ja naised.
Meestel on seljas valge maani ulatuv öösärgi moodi kinnine ürp, peas nn. kaamelikammitsaga kinnitatud ruuduline rätik. Naised on valdavalt mustas või tumepruunis ürbis. Vahel on terve nägu näha, vahel ainult kahe rätikupilu vahelt paistvad silmad. On ka täiesti musta looriga kaetuid.
Kuritegevus praktiliselt puudub ja turist võib vabalt nii öösel kui ka päeval ilma hirmuta ringi käia.
Ekskursiooni alustasime kohalikust muuseumist, mis oli ehitatud vanaaegse kindluse alla. Loomulikult oli seal kasutatud kõiki uuema aja muuseumide nõkse - vahakujusid, heliefekte, valgustust jne. Koolinurgas lugesid lapsed kõva häälega koraani, turul kaubeldi lärmakalt, beduiinid istusid kõrbes lõkke ääres jne. Öised kõrbeputukad olid vastava valgusega vitriinis jne. Õues sai näha ka endisaegset palmilehtedest elamut ja kaevu, kust saadi joodavat merevett, mis oli magenenud läbi luidete imbudes.
Edasi sõitsime vanaaegse paadi abraga teisele poole abajat DEIRA-nimelisse linnaossa.. Piki paati oleva puupingi peal istuti seljad vastakuti. Päikesevarjuks oli lahtine katus ja mootor oli ka olemas. Ei mingit ohutustehnikat! Hiljem sõitsime moodsa riistapuuga tagasi, kus ekraanil näidati nii nagu lennukis, et kus kohas asuvad päästevestid ja kuidas neid selga panna.









Kommentaare ei ole: