Mu kallid tüdrukud! Selleks, et ma ei peaks teile kõigile 9-le ükshaaval rääkima, püüan oma reisimuljed siia üles kirjutada. Juurde küsida võite alati! Kuna te kõik minu tervise pärast olete alati mures, siis teatan kohe esimeseks, et selle küsimusega probleeme polnudki! Rohtusid muidugi võtsin, kuid pealelõunase tabletikese jätsin võtmata, sest vererõhk jäi ainult hommikuse portsuga täiesti normi. Riided olin valinud ka õigesti ja seda, et lõunamaal siesta ajal kuum on, teadsin ma varem ka.
Kõige vastikum asi oli ühe jutiga 6 tundi lendu Riia ja Dubai vahel. Lennufirmade suures rahaahnuses on vaesed reisijad sinna pingivanglasse nii tihedalt kokku surutud, et ei saa käänata ega pöörata, jalgade sirutamisest rääkimata. Kui juhtud veel hea koha akna juurde saama, siis kahest naabrist möödaminek, et veidigi vahekäigus jalgu sirutada, on lausa probleem! Kui aga vahekäigus mõni sama hädaline sinust mööduda tahab, siis pead kellelegi peaaegu sülle nõjatuma. Söögi serveerimise ajal pressib see väike lauake lausa kõhuvoltide sisse! Oh kui palju kordi ma seekord teel olles meenutasin 1988. aastat, kui ma USA suure lennukiga 9 tundi Moskvast New Yorki lendasin! Pingid ja nende vahed olid nii laiad, vahepeal võisid jalutada baariruumi või minna mõne uue tuttavaga vestlema. Aeg läks nagu lennates! Eks ma siis olin ka noorem ja peenem!!
Araabia Ühendemiraatide suuruselt esimene linn Dubai asub Pärsia lahe ääres. See on seal all lõunas, kui kaardil Türgist, Süüriast, Jordaaniast ja Iraagist allapoole vaatad. Idasse, teisele poole Pärsia lahte jääb Iraan, läände Saudi-Araabia ja lõunasse Omaan. Põhja pool on veel suhteliselt ligidal Pärsia lahe ääres kaks pisikest riigikest- Bahrein ja Katar. Kui kunagi 7. klassis oma viimased geograafiatunnid sain, siis küll unistasin, et ehk lähen kunagi elus Aadria mere äärde (kus ma olen nüüd juba 2 korda käinud), kuid sellisest kandist ei osanud isegi mitte midagi mõtelda, unistamisest rääkimata. Isegi sellel aastal, kui lugesin, et ajavahe on meiega 2 tundi, arvasin, et nad on meist läänes, mitte ida pool nagu selgus.
Enne kui järgmistes lugudes täpsemalt reisist rääkima hakkan, olgu teada et Araabia Ühendemiraadid koosnevad 7-st erinevast osast (linnriikidest?) ja pealinnaks on seal Abu Dhabi. Rikkaim neist on kahtlemata Dubai, mis vaatamata mõningatele finantsiliste kaotustele masu ajal, on ikkagi suure jõukuse hiilgav näide. Alles sadakond aastat aastat tagasi oli selle suurlinna asemel väike oaas lahesopi (Creek) kaldal, kus elati kas palmilehtedest või savist ehitatud onnides, käidi paljajalu, liiguti kaamelitega. Kahel pool abajat oli ka vähesel hulgal suuremaid kivimaju, kuid tänane linn hakkas kujunema alles 1960. aastate paiku. Nüüd on see tõeline rahvaste paabel, kus võib kollaste ja mustade kõrval kohata küllalt palju europiidseid inimtüüpe. Kõrghooned kerkivad ja paar aastat tagasi tehtud linnaplaan on lootusetult vananenud. Kõik õigused on ainult kohalikel Araabia elanikel. Ükski välismaalane ei saa asutada firmat muidu, kui võtab kohaliku kodaniku endale "sponsoriks", kellele maksab 51% oma sissetulekust sellele vaatmata, kas "sponsor" ise sinna midagi peale oma nime panustanud on või mitte.
Kõige vastikum asi oli ühe jutiga 6 tundi lendu Riia ja Dubai vahel. Lennufirmade suures rahaahnuses on vaesed reisijad sinna pingivanglasse nii tihedalt kokku surutud, et ei saa käänata ega pöörata, jalgade sirutamisest rääkimata. Kui juhtud veel hea koha akna juurde saama, siis kahest naabrist möödaminek, et veidigi vahekäigus jalgu sirutada, on lausa probleem! Kui aga vahekäigus mõni sama hädaline sinust mööduda tahab, siis pead kellelegi peaaegu sülle nõjatuma. Söögi serveerimise ajal pressib see väike lauake lausa kõhuvoltide sisse! Oh kui palju kordi ma seekord teel olles meenutasin 1988. aastat, kui ma USA suure lennukiga 9 tundi Moskvast New Yorki lendasin! Pingid ja nende vahed olid nii laiad, vahepeal võisid jalutada baariruumi või minna mõne uue tuttavaga vestlema. Aeg läks nagu lennates! Eks ma siis olin ka noorem ja peenem!!
Araabia Ühendemiraatide suuruselt esimene linn Dubai asub Pärsia lahe ääres. See on seal all lõunas, kui kaardil Türgist, Süüriast, Jordaaniast ja Iraagist allapoole vaatad. Idasse, teisele poole Pärsia lahte jääb Iraan, läände Saudi-Araabia ja lõunasse Omaan. Põhja pool on veel suhteliselt ligidal Pärsia lahe ääres kaks pisikest riigikest- Bahrein ja Katar. Kui kunagi 7. klassis oma viimased geograafiatunnid sain, siis küll unistasin, et ehk lähen kunagi elus Aadria mere äärde (kus ma olen nüüd juba 2 korda käinud), kuid sellisest kandist ei osanud isegi mitte midagi mõtelda, unistamisest rääkimata. Isegi sellel aastal, kui lugesin, et ajavahe on meiega 2 tundi, arvasin, et nad on meist läänes, mitte ida pool nagu selgus.
Enne kui järgmistes lugudes täpsemalt reisist rääkima hakkan, olgu teada et Araabia Ühendemiraadid koosnevad 7-st erinevast osast (linnriikidest?) ja pealinnaks on seal Abu Dhabi. Rikkaim neist on kahtlemata Dubai, mis vaatamata mõningatele finantsiliste kaotustele masu ajal, on ikkagi suure jõukuse hiilgav näide. Alles sadakond aastat aastat tagasi oli selle suurlinna asemel väike oaas lahesopi (Creek) kaldal, kus elati kas palmilehtedest või savist ehitatud onnides, käidi paljajalu, liiguti kaamelitega. Kahel pool abajat oli ka vähesel hulgal suuremaid kivimaju, kuid tänane linn hakkas kujunema alles 1960. aastate paiku. Nüüd on see tõeline rahvaste paabel, kus võib kollaste ja mustade kõrval kohata küllalt palju europiidseid inimtüüpe. Kõrghooned kerkivad ja paar aastat tagasi tehtud linnaplaan on lootusetult vananenud. Kõik õigused on ainult kohalikel Araabia elanikel. Ükski välismaalane ei saa asutada firmat muidu, kui võtab kohaliku kodaniku endale "sponsoriks", kellele maksab 51% oma sissetulekust sellele vaatmata, kas "sponsor" ise sinna midagi peale oma nime panustanud on või mitte.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar