Ekskurioonijuhina... II osa

Tavaliselt oli teada terve kuu graafik, kuna tuli tööle minna. Loomulikult oli ka erandeid. Korra palus dispetšer Elle Luisk, et tõstku ma keev süldipott pliidilt kõrvale, pangu rahvariided selga ja olgu 10 minuti pärast maja ees, kus buss rahvaga mind juba ootab. Muidugi läksin!

Esimene ekskursioon väljaspool Tartut oli ka analoogne - õhtul helistati, et hommikul tuleb Leningradi turistid viia terveks päevaks Lõuna-Eestisse. Buss on nende oma, kuid kuna ühe grupi asemel oli tulnud kaks, siis ühte giidi ei ole. Olgu ma büroo patrioot ja aidaku välja. Kuna olin juba aastaid töötanud mullauurijana, oli Eestimaa peaaegu terves ulatuses selge. Andsingi palvele alla. Õhtul hakkasime koos Ottiga meie kirjalikes materjalides tuhnima ja sain poole öö ajaks teksti konspekti valmis. Õnneks oli nende grupi saatjaks väga sümpaatne giid Diana Moissejevna, kes siis mulle vaikselt ette ütles, mida võiks rääkida. Rõngus küsis ta, kas ma Katariina I kohta ei räägigi. Mul polnud ju siis õrna aimugi, et Venemaa iidol Peeter I sealt omale tulevase naise sai ja seekord jäi see ka minu turistidele teadmata. Kui olime juba Nuiast ja ka Karksist läbi sõitnud, läks buss rikke. Rahvas tõsteti maha ja buss logises tagasi Nuia asulasse, kus oli vist sovhoosi töökoda. Pean kindlasti ütlema, et sellel ajal mobiiltelefone veel ei olnud!!! Diana sõitis juhusliku autoga Viljandisse, kus pidi olema see teine nende buss. Mina jäin keset kaunist Mulgimaad kaheks tunniks tee äärde ja andsin pressikonverentsi teemal - kõik küsimused Eestimaa kohta. Tagasi tuli Diana juba bussiga, kuid Viljandis oli ees uus "üllatus" - linna giidid, kes pidid sealse ekskursiooni läbi viima, olid juba lahkunud, sest tööpäev oli just läbi saanud. Eks ma siis viisin ise turistid lossimägesesse ja püüdsin rääkida, mida oskasin. Õnneks toidutalaongid kohalikust büroost ikka oma grupile sain, kuid transpordiga Tartusse oli tegu. Egas siis midagi, marssisime bussijaama. Dianal oli raha, mille eest ostsime tervele grupile (28+2) piletid ja olimegi õhtuks Tartus tagasi. Järgmisel päeval, kui tegin samale grupile linnaekskursiooni, sain Dianalt õnnistuse kaasa - rahvale sinu ekskursioon meeldis ja kuna sa selle keerulise olukorra oma esimesel korral nii edukalt lahendasid, siis on sinu töö giidina alati edukas.