Meie lood: Ameerika VII osa

Tana oosel oli tugev aiksevihm, mis kestis kuni hommikuni. Nuud nagime ara, milline naeb valja Epu-Sauli kodu peale orkaani. Kanal hakkas ule ajama ja muruplatsidelt ei taha sinna kogunenud vesi kuhugi kaduda. Kuna Saul kais hommikul autoga soitmas, siis teadis ta, et suured pumbad olid juba toole pandud ja kanal naeb seeparast nuud valja nagu jogi, kus oli kullalt tugev vool.

(AN. says: seda, et tornaado mõne miili kaugusel ühe maja minema viis nii, et vaid kaunid lillepeenrad ja tühi plats alles jäi, ütlesime emale alles hiljem)

Eilase paeva kohta siis niipalju - kulastasime kahte rahvusparki ja nn. maasikalinnast Ponchatoubast ostis Epp pool kasti hasti suuri ja magusaid maasikaid (vahem ei muudud). Tagasiteel ostis ta (ja jalle suure koguse) kohalike inimeste lemmikloomi (crawfish), mis nagid valja nagu tavalised meie vahid, ainut et olid palju vaiksemad. Keedetud olid nad sellise vurstide hulgaga, et muidu suua ei saanud, kui tuli olut peale ruubata, toorest salatit suua ja siis veel maasikatega hooguvat suud loputada. Vahi maitset tunda ei saanudki, kuid suurema hulga nendest siiski havitasime kolmekesi ara, sest peale kunagist ulesoomist Saul nendest keeldus.

Esimeseks ekskursiooniobjektiks oli Tickfaw State Park, kus oli 2 matkarada. Epp seletas mulle kannatlikult, et seal on laudteed ule soo ja natuke ka metsarada ja et kummisaarikuid madude kaitseks pole vaja. Ajasin oma jonni ja votsin siiski Epu kummikud endale kaasa. Siin, Ameerikas, on aga koik teistmoodi! Laudtee nende moodi on selline korge paari meetri laiune rodu moodi asjandus, kus on kahel pool ka kasipuudega aiad ees. Konnid nagu ilmatuma pikka balkonit pidi, kus peale ja maha saad ainult kindlates kohtades. Ega uhtegi elukat peale sisalike ja salamandrite ei nainud, kuid neid vaikseid loomakesi oli kull lugematul hulgal ja mitut varvi. Aga tore oli ka niimoodi metsikut loodust nautida! Huvitav oli ka pargi loodusmaja, kus vaatasime temaatilist luhifilmi kohalikust loodusest. Linnulaulu kuulsime ja oravat ka nagime, kuid neid on ka Epu oma kodus.

Jargmine oli Fotainebleau State Park, mis asus Mandevilles Pontchartraini jarva aares. Siin oli veidike sogase, kuid sooja veega rand, kus uks paarike siiski suples. Minul ujumiskaaslasi polnud ja siis piirdusime jalle sabad kaenlas mooda jarveaarset madalat vett kondimisega. Pikniku pidasime samas rannas kultuurselt laua taga istudes. Matkarada oli seekord enamuses lihtsalt metsatee ja nii me siis marssisime - mina saarikutega ees, Epp valdavalt oma poollahtiste platudega minu korval ja Anu tossudega koige taga. Peaaegu matkaraja lopus oli koige huvitavam osa - meie moistes siis toeline laudtee otse madala soise mere pinnal. Korgust veest oli vast ainult pool meetrit ja laiust paar meetrit, kuid kasipuid polnudki. Igatsorti linnukesi ujus ja lendas seal ringi. Kui ringiga plaazile tagsi joudsime, laks Epp uksi infomaja juurde jaetud autole jargi ja meie seni puhkasime pingil istudes. Sissepaas rahvusparkidesse maksis ainult 1$ nina pealt ja minusugused vanurid saavad paris ilma. (AN. says: peale selle, kui ema oli oma rahakoti raudu poetanud ja pargivalvur miskit rääkis, sai emale tõlgitud jutt, et tema saab tasuta, aint tütarde eest pidi maksma :)

Tanane paev oli eilsetele matkadele lausa krooniks. Soitsime vaga hea pusivuse ja suure kiirusega paadiga mooda suurt joge tervelt kaks ja pool tundi. Marsruudi nimi oli Swamp Tours ja seda viis labi Cajuni Jac, kes oma jutu jargi oli toeliselt kohalik elanik ja seda tood juba paarkummend aastat teinud. Nuud nagime vahetult ara selle swambi, s.t. lodumetsa, kus need naljakate juuremugarikega kupressid lausa vee sees kasvavad. Peale selle nagime toelist kobrast oma puuokste hunnikus ja vaikest kohalikku krokudilli - alligaatorit ehk katorit palgijupi peal peesitamas. Linde oli ka mitut sorti ja isegi uks haruldane, nimelt USA vapikotkas, keda vaga sageli ei pidavat nagema. Koik oleks vaga kena olnud, kui ma giidi huvitavast jutust ka midagi aru oleks saanud, kuid ega koike head ka ei voi tahta. Monda asja mulle parast ikka tolgiti ka, kuid reisi kestel tolkidele sonaoigust ei antud. Niipea kui tudrukud mulle midagi utelda tahtsid, vaatas giid neile tigedalt otsa ja hakkas jalle oma asjalikku juttu edasi raakima.
Siiani on koik need paevad olnud tais tihedat soitmist ja vaatamist. Igal hommikul laheme kavatsetust veid hiljem minema ja tagasi jouame alles pimedas. Ohul kaebame vasimust, joome ollekest ja oleme hommikul jalle valmis teele asuma.