Ameerikast ja lennuliiklusest. II osa

Pileti muretsemine interneti kaudu ja edasine vormistamine laheb nagu ludinal, eriti kui sellega tegeleb selline spets nagu Anu. Koha numbridki erinevate reiside puhul kodus paika pandud ja Tallinna lennujaamast saime pardakaardid koigi kolme lennuki jaoks. Amsterdamis olid viidad sellised, et saa voi ise hakkama! Seina peale margitud, mitme minuti kondimisega jargmise vormistamise koha peale jouad. Isegi selle kontrolliks, kas kellaajad muutunud pole, oli vaja ainult oma pilet uhe aparaadi klaasi PEALE panna ja kohe olid kirjad, et sellised tegelased lendavad selle reisiga ja mis kell. Ma veel kartsin, et kui kaardi kuhugi sisse torkad, votab masin selle ara ja tagasi ei saagi!

Kui aga tuli USA lennuks ooteruumi minna, eelnes sellele pohjalik kusitlus, et kuhu, kelle poole ja milleks jne. Onneks voeti meid molemaid korraga ette ja ma siis olin, vastupidi oma tavaharjumustele, vaikija osas. Anu vastas ja moned kusimused isegi tolkis mulle. Turvakontroll oli kaunis pohjalik ja ma unustasin oma tomblukkudega vammused maha votmast ja signaal hakkas larmama. Asi lahenes ilma intsidentideta. Kaekella metallketti ma oma santide kuuntega ise lahti ei saanud ja selleks tuli turvanaisel oma kuuni pruukida!
Jargnev ametlikult ette nahtud 8 tunni ja 55 minuti pikkune reis kestis ca tunni vorra ettenahtust vahem ja aeg moodus suhteliselt ruttu. Iga natukese aja parast anti suua voi juua. Iga istme ees (mis olid kull minusuguse paksu jaoks veidi kitsad) oli ekraan, kust said oma valikul kas muusikat, filme voi lihtsalt infot reisi kohta vaadata.
Nuud siis olime USA-s Detroidis ja seda pohjalikkust, mis inimeste ja asjade kontrollis oli, ei taha meenutadagi. Seekord tuli ka ise oma pakid peale pohjalikku kontrolli uhest kohast teise viia. Labi ta igatahes kaotusteta sai. Isegi oma kaekella, mis Anul korraliku labiotsimise kaigus kaduma laks, sai parast mitmesugust kusitlust ja teadjate inimeste otsimist, onnelikult katte. Aega jargmise lennuni oli piisavalt ja me siis lobustasime ennast sellega, et soitsime ca paari km-pikkuseid liikuvaid konniteid mooda lennujaama terminaalid edasi-tagasi labi. Kusagil lael all soitis ka rong, kuid sinna me ei lainud. Koige uhkem asi oli maaalune koridor, mis kulges uhest terminaalist teise! Varvilise vahelduva valgusega klaasist seinad, sumfooniline muusika ja kahel pool tunnelis liikuvad konniteed. Aaretult lihtne sisekujundus, kuid vaga mojuv!
Viimane reis kestis ka vahem, kui arvasime ja ainuke puudus oli, et seal suua ei antud. Tegelikult on see juba norimine norimise parast, sest eelmise reisi ajal olime niigi ulesoodetud! Lennuki porand oli ka jahe, kuid seda korvas saabumine Louisianasse, kus on varasuvi. Kevadlilled on ara oitsenud ja puud lehes.
Tana hommikul loikusin veidike puudel ja poosastel kuivanud oksi (nagu Rotimoisas), parandasin sukkpukstega sidrunipuu vigast tuve ja jalutasin niisama aias ringi.









S.Aadu oma maja ees.
Seal tal olemiseks
kaarjas muruplats
madala vorkaiaga piiratud.
Peremeestel ka lihtne elu -
teed vaid ukse lahti ja
koer ohutult kempsus :)




Maja taga asuv veranda on monus ja ohutu -
fauna vastu on see vorguga piiratud.
Astud aga kook-elutoast otse loodusesse.
Metalltoolid ja laud, mis koik kenasti labi paistavad,
et veenduda poranda ohutuses :)
Fotol veranda seinad seespoolt pildistatult.