Lobisesime nimelt Ene-Liisiga eile Mammist. Nii ma siis nüüd unetul puhkuseööl tuuseldasin www.eha.ee/saaga leheküljel, abiks nimedest ikka alustuseks see Metsik. Jagan siin seda ja oma arusaamu. Täiendused meeletult oodatud :)
Nu esimene ammu nähtu, et Helene Alwine vanemad olid Jaak ja Ann.
An vahetas oma Grossthali nime välja Metsiku vastu 1873. aasta aprillis.
Grossthali isa Johan lasi oma 1851 sündinud poja Jaani leeritada 1868, 1852 aastal sündinud tütar An käis leeris 1870 ja 1869 aastal sündinud poeg Tõnnis leeritati 1887. Aga neist paberist sain ka kinnituse ema jutule, et Grossthalid on pärit Viljandimaalt - An on sündinud kohas nimega Fellin (Viljandi).
Jaak Metsik (Mammi isa) oli leeris aastal 1864 juba. Aaa kuis on selle Jaagu isanimi, ei teadnudki kohe - leeritati nii Mihkli kui Märdi pojad, mõlemad aastal 1847 sündinud.
Valga praostkonnas Puhja luteri kiriku personalraamatus võib mõlemad oletatavad esivanemad leida - Mihkli poeg Matto, Märdi poeg Lammerdi talus sündinud. Paistab, et Märdil oli muidu veel leeritet lapsi – Jaan (sünd 1849, leer 1866, vt ka pisiperet), Mina (sünd 1851, leer 1868), Karl (sünd 1869, leer 1886). Aa võimalik, et need kõik olid hoopis Lisoga (sünd Ratnik) tehtud. Aa kaugemalt juured ikka Mattolt = ühed sugulased kõik.
Jääb siis hetkel, et õigem esivanem on Mihkel. Ta suri 1855 aastal Riias. Alljärgnev juba nähtu kordus:
Tema lesk Kaddri, kes oli oma Metsiku pojad Jaani, Johani ja Dawidi juba mulla alla saatnud, (vt. eelmine) abiellus mehe surma-aastal Johaniga ja kandis seejärel perenime Lasik.
Jaak Metsik kaebas Johan Lasiku 1885 pärandiasjade pärast kohtusse (EAA.924.1.2917) - oletan, et mammi isaema suri ja uus mees ei tahtnud pärandit esimesest abielust pärit lapsega jagada.
Mihkel Metsiku ainumas järeltulijaid toov poeg oli 1847 aastal sündinud Jaak Metsik, kes An’iga oma esimese lapse nimega Jaan 1874 sai Väike-Kongotas Majala külas.
Jutu järgi panid nad oma üheteistkümnendale lapsele Rõhul Tähtveres Helene nimeks (kuis täpselt Alwine välja tuli, palun kommentaaridesse) ja kolmeteistkümnenda lapsega maeti ka An.
Nii sain vähemalt mina sellest aru...
Hmm... Epp Grossthali kohta ei leidnud aga miskit.
Vestlesin veel Ene-Liisiga, sain uusi teadmisi:
Luuka talu Rõhul päris Mammi vanem vend Jaan, kellel olid pojad Paul ja Volli.
Meeri vallakohtu paberites on alles Tähtvere valla "Luuka" talu peremehe Jaan Metsiku võlanõue Karl Jaaneski ja Jüri Maiste vastu 1898-1899.
Jaani surma järel jäi talu Paulile. Aastal 1941 pidi Metsik Paul Jaani p kui rehepeksumasina omanik Tartu Maksuametile käibemaksu tasuma (ERA.4414.3.3303 ). 1932 on Metsik, Alma; Metsik, Paul Tähtvere vallast võtnud Eesti Maapangast laenu kuueks aastaks (ERA.3653.7.10241 )
Aastal 1929 on avaldatud vist Postimehes pilt: Metsik, Voldemar, seltskonna -ja poliitikategelane f.,a. (EAA.2111.1.9369 ). Jaani poeg Volli? 11.11.1939 on Kaubandus ja Tööstuskojas registreeritud ettevõte "Ehitustööstus "Tare" Voldemar Metsik ja Arno Matteus".
Mammi õde, Juuli Sukk, oli emaks vähemalt viiele tütrele, hilisemate nimedega siis Pehka Leeni, Ottase Ella, Jõksi Liidi, Alaotsa Marta, Maaseri Mari. Nendel tütardel oli igalühel oma "firmakook" mida nad siis ka Mammile sünnipäeval kostiks tõid ja mida minagi sõin :) Juulil oli ka poeg Peeter.
Veel tuli meelde jutt, et Mammi sai oma taluosa kätte rahas, mida ta alal hoidis kuni miski rahareformini ning seejärel sai ta selle raha eest osta paari pastlaid ja sitsiräti.
Postitused
5 kommentaari:
Vast oli see Epp siis Mammi vanaema ema või vanaema õde. Mingi kauge sugulane ta oli ja tema haud oli Puhjas nende teiste kõrval üle tee, kuid Mammi andis selle ära, et liiga palju hooldada. Enne surma meenutas Mammi, kuidas ta oli lapsena Kongutas onu juures elanud.
Oeh, kuidas nende käekirjade põhjal üldse midagi tuvastada saab.
Hullemad ju kui arsti omad :D
Mina tean seda Epp Grosthali ka vaid Puhja surnuaia järgi. Kindlasti pole kunagi teadnud, mis sugulusaste mul temaga on. Aga Anu on teinud ära suure tuhnimise töö. Mingi ajahetk kammisin ma ka mööda seda andmebaasi, kuid siis andsin alla. Just samal põhjusel, mida Anni ütles - no ei ole mul apteekri oskust lugeda välja neid "retseptide" kirjakonkse. Mina oskasin välja otsida kirikuraamatutest vaid need nimed, kelle kohta teadsin, kus sündinud ja mis nimi on :)
Oh kui keeruline ja põnev uurimistöö. Ei oska ise kahjuks midagi kaasa rääkida.
Alviine nimi tuli ilmsiks nõukogude ajal,kui oli vaja algdokumente passi saamiseks ja see võeti ( vt.Anu poolt lisatud!) ristimise kirikukirjadest.Mammi seda varem ei teadnud ja oli uue nime peale väga nördinud. Ilmselt sai ta lähemaid teadmisi alles siis oma veel elava õe käest - et ta oli sündides kaalunud 2 ja pool naela ( 1kg)ja sellepärast tehti kiirristimine, pandi lapse surma hirmus talle kaks nime ja kaks ristivanematest olid nende talu sulane ja tüdruk.Tavaliselt valiti ju ristivanemateks ikka võimalikult tähtsamad ja nimekamad. isikud!.
Postita kommentaar