Memme-Taada sünnipäev

Pilt lisatud 2008 aasta märtsis.

See oli aasta oodatuim sündmus, kuna toimus suvel ja siis oli väga palju külalisi. Sünnipäev oli neil hästi ajastatud-Taadal 2. juunil ja Memmel 6.juunil ja nii oli hea võimalus mingil nädalalõpul ühine pidu teha. Söögituppa kaeti nii suur laud, kui sinna sisse mahtus, tavaliselt ca 20 inimesele. Sööke oli selleks puhuks ammu varutud ja Memm tegi kõik ise valmis. Kui külalised kokku olid tulnud, siis lubati ka lastel nii kaua lauas istuda kui nad kõhud täis said ja ema vastava silmapilgutuse peale tuli öelda head ööd ja vaikselt vanaema poole peale lahkuda. See situatsioon oli muidugi mööduv nähtus ja aastate lisandudes lisandus ka laste poel olemise ajale pikkust. Üks reegel oli aga kindel ja kehtis isegi siis, kui ma juba abielus olin - Taat teatas: " Oma käega oma lapsele viina ma ei kalla!"
Peale söömise olid peo lahutamatuks osaks Taada vaimukad kõned ja muud etteasted. Alguses tuli kohe kiiruga 3 napsu ära võtta ja alles siis läks söömiseks ja tõeliseks peoks. Kuna Taada oli paar aastat ka usuõpetust õppinud, siis oli tema üheks leivanumbriks kellegi laulatamine. Pastoriks riietumine oli lihtne- kellegi must mantel tagurpidi selga, valged lõkad lõua alla ja tema enda must barett pähe.Sama lihtsalt muutus ta vahel Adolf Hitleriks. Puuduvaid vuntse asendas nina all miskipärast seal hästi paigal püsiv väike tume kamm. Kui ta käe tervituseks "Heil!"ette üles lükkas ja sünge näoga publikumi vaatas, tuli vahel kohe hirm peale.Memm oli siis korra ka Eva Braun ja parimad perekonnatuttavad Kolgid olid Lenin ja Krupskaja.
Tingimata kuulus peo juurde laul. Sõnade meenutuseks oli nii emal kui isal alles nende tudengilaulikud ja sellepärast polnud mul mingit võõrastust siis, kui ka teised inimesed hiljem hakkasid Gaudeamust laulma.Taadi sügava bassiga esitatud "Kave keldris.." ja mingi ainult ultrabassile kirjutatud lugu, mis lõppes fraasiga.."et joon ,et joon..." toob siiani külmavärinad ihule. Lorilaule ma ei mäleta ja ka ropendamist loomulikult ei olnud. Pikantsusi pilluti mõõdukalt. Aga kui isa hakkas juba laulma laitmatus vene keeles omaaegseid romansse, siis teatas ema ,et sulle täna alkoholist peaks piisama.
Veidi seltskonnast, kes seal koos käisid. Kõigepealt muidugi vastasmajas elavad Allu ja Lilli Kolk. Allu oli andekas kullasepp, hambatehnik ja osav nokitseja, kes hambapuuri ja muude lihtsate abivahenditega mingist inglise autost päris originaalile lähedase "moskvitši " valmis nikerdas. Lilli oli koduperenaine.
Juhan ja Seida Tammeorg olid õppinud farmatseudid. Juhan oli vahepeal ülikoolis vist isegi prorektor ja Seida õlletehase labori juhataja.Kui nendele mõtlen, meenub kohe, kuidas kaunis kopsaka kerega Seida pesuköögi katusel soolot tantsis ja Juhan käsiadraga kartuleid muldas Hakkas aiamaja tee poolt vaoga pihta ja kui aed ette tuli, siis ronis sellest koos töövahendiga üle ja tuli hoovivärava kaudu ringiga oma tööd jätkama.Korra kangutas ta ka meie tagaaias oleva võrkkiige postid maa seest välja.
Tartu kinode asutaja ja direktor Udo Kalling oli peen härra, kes tunnistas ainult ehtsaid joogimarke.Korra olid mehed nende kodus parema otsalõppemisel keldrist abikaasa Rita ( kes oli lihakombinaadi tööline ja praktiliselt pere toitja) valmistatud veinid üles toonud ja ikka rohkem purju jäänud. Kui Rita öisest vahtusest koju tuli, siis selgus, et ära oli joodud hoopis mustsõstra mahl. Korra kostitas ka Taat veidi vintis sõpra kalli konjaki pudelisse valatud starkaga. Udo jõi ja kiitis.
Keemiatehase direktor Aleksei Petrovõhh oli lõbusa olekuga ja armastas soolot laulda ja tantsida.Isegi siis ,kui ta peakasvajaga operatsioonilaual narkoosis oli, olevat ta laulnud opeertiaariad. Tema proua Liis , nagu enamus abielunaisi, muidugi ei kannatanud seda.Taat kui tuntud psüholoog ja seltskonna tuju hoidja hakkas Liisi esimeste pahurusesümptoomide ilmnemisel temaga seltskondlikku flirti .Nii tagati alati kogu peorahva hea tuju. Aljošaga seoses on mul meeles ainus kord ,kui ka rahvusest juttu oli. Hakkasid mehed steppi tantsima ja isal ei tulnud see kuidagi välja ja siis ta õigustas ennast, et mis Aljošal viga
tantsida, venelased on ju selleks nagu sündinud.
Tuleks veel rääkida Põllussaartest, Allastest ja paljudest teistest. Eraldi jutt võiks olla isa vene nimedega sõpradest. See jääb siis kunagi teiseks korraks.