Pilt lisatud 2008 märts. Pildil vasakult teine Nikolai Kusmin.
Pean ütlema, et meie perekonnas küll seda vene rahvuse lausvihkmist ei olnud nagu praegu seal ida pool püütakse tõestada .Minu lapsepõlvest on teada, et oli 2 sorti venelasi- Peipsiäärsed töömehed ja intelligents.Alles Gorbatsovi glasnosti ajal hakkasin mõistma, et need isa tuttavad oli ilmselt nn. valged, kes või kelle esivanemad olid nõukogude võimu eest Eestisse põgenenud. Peipsiäärsete kohta räägiti, et need on väga puhtad inimesed ja tublid töömehed, keda võis usaldada. Ka meie maja voorimehe naine oli üks nende hulgast. Muud iseärealikku ei teadnud kui see, et ta oli kirjaoskamatu.Tuletan mõned isa sõbrad meelde.
Kõigepealt kunagine Tartu linna arhitekt NIKOLAI KUSMIN, kes oli abielus isapoolse vanaema sugulase Elsa Linnoga. Ainukene tõeline gentleman ja aristokraat, keda ma olen tundnud.
Tallinna peaterpeut JOAKIMOV, tema hambaarstist abikaasa ja kaks poega, kellest Viktor oli minuealine ja lõpetas TRÜ ajaloolasena.Siis muidugi ALEKSEI PETROVÕHH, keemiatehase direktor.Hea tuttav oli isal ka tuntud struumaarst PAŠKOV, kes oli Joakimovi kälimees.
Ka minu esimene pinginaaber oli Zinaida GIRINA, vastasmaja sõbranna Veera DOBRÕSEVSKAJA, klassiõde Kulla TRESSUNOV. Eks neid olnud veel teisigi! Ühine kõigi puhul oli see, et kõik nad rääkisid eesti keelt ja kunagi varem ma polnud mõtelnud, et nad on võõrast rahvusest.Ühed eestlased kõik!
Postitused
1 kommentaar:
Minugi klassis oli võõra nimega inimesi, kelledel üheks koduseks keeleks vene keel oli. Kirusid nad sama moodi minuga vene (loe: nõukogude) värki ja lugesid luuletust "punaste pükstega poo-lit-sei, ütles mulle idii damoi, mina ei mõistnud seda keelt, pöörasin selja ja näitasin keelt". Lasteaia ja kooliõues sai mängitud mängu "jaaa-tavaariš-jaa-taavaariš" täiesti ilma keelt mõistmata. Meenub ka lauluke: "sitamaja pole vaja, sittuda võib ümber maja, ka uuri pole vaja, meil Moskva näitab aja". Ainuke pettumus oli, et kui sain teada, et Lenin oli venelane - ta ju armastas lapsi, kuis nii! Mammi meil oli nn töölisklassist ja põlastas neid "vene" töölisi, kes asju korralikult ei teinud. Memme ei sallinud uulitsapoisse, keda ta samuti venelasteks tembeldas. Samal ajal rääkisid nad mõlemad austusega vene koorekihist ja aristokraatidest ja tõelisest vene hingest. Nende juttude järgi nt. on minu arvamus päris venelastest kui ülimalt külalislahketest inimestest, keda eraldihoidvate eestlastega ses suhtes kuidagi võrrelda ei saa. Rääkimata venelaste pikast kultuurist.
Nõukaajal tehti rahvustega ikka igasugu trikke. Kes meist on õige eestlane? Tegelt tuleks lihtsalt vist sõna nõukogude ja vene vahelt võrdusmärk ära võtta enne, kui seda suhtumist päriselt kajastada saaks. Ent seda peaks ka need venelased tegema, kes ennast siin halvasti tunnevad.
Muidugi on väljarännanutel raskem. Eestlasi on ka ju kodumaalt hulganisti välja rännanud, seda ilma oma tsaari toeta. Seda, et see nõuabki ju suuremat südikust tuleb vaid tunnistada.
Postita kommentaar