Kui Reinu perekond suri, siis tuli sinna korterisse Reinu naise õetütar Vilma Palm oma perega. Nende esimene laps Tarmo oli väga sõnakuulmatu ja üldse oma vanaemaga, kes teda päeval hoidis, ei arvestanud. Korra kostis ülevalt suur kisa ja ma läksin vaatama, mis seal juhtus. Vanaema oli viinud solgi pangiga õue valamusse ja Tarmo röökis täiest kõrist: "Kuradi vanamutt, too solk tagasi!". Minu sinna ilmudes jäi ta vait. Teinekord palus vanaema abi, kui poiss metallist autoga vastu oma aknaklaasi kolkis ja järgi ei jätnud. Akna all oli aga vankriga minu beebi. Enne ei lõpetanud, kui andsin talle paar laksu vastu tagumikku. Ükskord parandas Ott garaažis autot ja mingid detailid olid õlivannis leos. Tarmo tuli jooksuga ja viskas sinna peotäie liiva sisse. Seekord sai Otti käest kõvasti sakutada. Kui ta veidi suuremaks kasvas, sai temast päris mõistlik poiss, kes meeleldi vanematele inimestele töö tegemisel appi tuli.
Kui Vilma ja Enno omale maja ehitamise järel ära läksid, siis tuli sinna korterisse Vilma vend Vello Luuka, keda me prokuröriks kutsusime. Ta elas seal aastatel 1962-1981, vahetades seal elades mitu naist. Kui minu tütrele Epule korterit vaja oli, ei tahtnud ta kuidagi minema minna ja sellega oli suur pahandus. Luukal oli toas suur palm, mida ta sageli nii kastis, et vesi läbi lae minu ema magamistuppa tilkus. Peale selle üürniku lahkumist elasid seal Epp ja Zassa, kellel oli aga köögis selline kraanikauss, kust äravoolu toru sageli lahti tuli ja siis tilkus vesi ema köögi laest. Tavaliselt juhtus see siis, kui olid järjekordselt joodikud külalised, kes seda kraani kasutamise nippi ei teadnud. Seal elas Epp ka oma järgmise mehe Sauliga. Kui Epp USA-sse kolis, siis jäi Saul kuni omale Õnne tänavas korteri ostmiseni sinna üksi elama. Enne seda, kui Epp järjekordselt Eestisse külla tuli, kraamisid õekesed Anu ja Tiiu Sauli korteri põhjalikult ära. Ega seda puhtust seal kauaks ei olnud ja järgmise külaskäigu eel tuli sama protseduuri korrata.
Vahepeal sokutas Tiiu meie majja elama oma sõbranna Kristi koos selle elukaaslase Margusega. Varsti läks sõbranna minema ja Margus sai uue elukaaslase Anu, kellega nad kolisid üle eelpoolkirjeldatud korterisse ja tegid seal suure korraliku remondi. Nendel hakkas aga pesumasin lekkima ja jälle ema köögis lagi tilkus. Minu suureks pahameeleks võttis Margus uude korterisse ka eelmise korteri numbri kaasa (4 nr. 5 asemel) ja sellega on hiljem mitmete lepingute sõmimisel ja ka muidu asjasjamisel kogu aeg sekeldusi olnud. Anu läks siis minema, kui Margusel oli järgmise sõbranna Margega Mart sündinud. Nüüd ootame, kuna Margus jaanipäevaks korteri vabastab ja siis saab selle omale Tiiu. Nende all on nüüd minu "suvila" ja ma loodan, et see lagi ikka nii mädanud ei ole, et mulle kaela kukub, kuigi teda on ju õige mitu üürnikku korralikult niisutanud.
Postitused
1 kommentaar:
Memme enda köögi kraanikaussi ei olnud seevastu mitte keegi paar-kolmkümmend aastat peale selle paigaldamist lahti võtnud. Teadsin kogu aeg, et sealt ei tohi midagi kohvipurust jämedamat alla lasta, sest siis võis ummistus tekkida. Kui kunagi see klassikaline poolümar auskuss vahetati kandilise emaileeritu vastu välja, siis selgus tõsiasi. Esimesel paigaldusel oli meister suure kandilise puu klotsi äravoolu torusse enne haisulukku pannud. Kogu auskussi äravool toimus vaid nende pilude kaudu, millede suurus on ikka vaid see, kui kandiline asi silindrilise asja sisse pannakse. Puuklots ei olnud nende aastatega ka teps mitte ära mädanenud. Ainus loogiline seletus selle kohta võib olla see, et haisulukk (S-kujuline toru, mitte tehnika taibudele) kanalisatsiooni algusaegadel oli nii uudne asi, et seda ei usaldatud täiel määral ning puuklots oli tõepoolest paigaldaja poolt igaks juhuks pandud - et hoiab haisu paremini kinni!
Postita kommentaar