Minu klassiõe Aino Hummel/Linnas/Pedius'e mõtteid.

Tere kallis klassiõde, Ene-Liis! Tänan Sind südamest kauni kingi eest minevikuradadelt. Nagu teada sain, ei taha sõnum minult Sinuni jõuda, aga kui halvasti, siis uuesti! Lähen ajas tagasi. Kallis Ene-Liis, tere! 2. aprill 2008. a., täna on Sinu nime "Ene" sünnipäev! Sa oled rikas laps, kaks nimepäeva ja kõige tähtsam Sinu sünnipäev ... 13. märts. 1936. a., armastavate vanemate oodatud esimene laps, nimeks Ene-Liis ..... südamest tulevad õnnistused Sulle ... RÕÕMU ja RAHU igasse päeva ja ole ikka naerusuine nagu Sa oled olnud. Nimi Ene-Liis on tuletatud nimest ELIISABETH, RAAMATUTERAAMATUST - PIIBLIST. Minu esimene kokkupuude temaga oli just Sinu kodus, isa kabinetis ... suur nahkköites kirjutuslaua peal, minu jaoks pühaasi. Lugu ise oli nii ... Sinu vanemad olid tööl, meil tuli mõte teha poppi, me ei olnud "popitajad" ja otsus oli minna Sinu poole piiblit uurima. See oli minu jaoks tagantjärgi suur sündmus, mis on saanud mulle sõbraks ja teejuhiks tänase päevani. Ma usun, et see sai Elutee alguseks. Ka praegune meie uus kohtumine ei ole juhus, vaid meid seob ühine kaunis lapsepõlv, armastavad vanemad ja ühised mälestused. Meile on antud õigus neid meenutada ja edasi anda järeltulevatele põlvedele. Soovin Sulle selleks tervist ja jõudu veel paljuks ... et, mõtted saaks sõnadeks ja sõnad tegudeks ARMASTUSES! Loodan, et kohtume mai alguses. Kallistan, Aino.
ELU ON KUSTUMATU ARMASTUS ja USALDUS! Toetugem sellele kõiges! Palun tervita tädi Lainet meie (Udo Pedius) poolt.