KAMAJAHUST tehti Mulgimaal kahte sööki- esiteks hapupiimaga sellist POOLVEDELAT JOOKI, kuhu maitseks pandi tingimata soola ja see oli siis nn. põhitoiduse eest, eriti kui sinna tugev käär võileiba veel juurde süüa. Teine variant oli KAMAKÄKID, mis oli magustoit. Selleks segati rõõsa koore sisse suhkrut ja nii palju kamajahu, et sai käte vahel parajad pallid vormida, mida kohe hammustada sai. Kuna viimased tundusid kuivavõitu olevat, siis anti nende juurde joomiseks rõõska piima.
Ka nn. MULGI KORPI tehti soolaga. Ahjuplaadi aluseks oli tavaline pärmitaigen ja sinna peale pandi koore, vähese soola ja köömnetega segatud kohupiim. Eriti maitsev oli see kiht, mis oli vahetult kohupiima all, selline natuke vintske läbi imbunud kohupiimast. Alumine sai oli muidugi kohev.
Praeguse mõiste järgi KORPI, mis on tehtud magusa kohupiimaga, sõin ma esimest korda vist alles 8-9 aastasena kellegi sünnipäeval. Arvan, et toit ikka olenes ka palju sellest, millise perega tegu oli. Otti rikkad sugulased käisid kodutütarde ja perenaiste kodunduse kursustel ja seal õpetati ka rikka rahva sööke suhkruga tegema. Linnarahvas sõi ka teisiti.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar