teisipäev, 20. november 2007
Kust me selle vahel kiusliku iseloomujoone saime
Kui Memme tahtis end lobustada, siis andis ta lastelastele lutsukommi. Lapsel muidugi haa meel. Aga tema vottis siis lapse nao kahe sorme vahele ja pigistas lurtsti kommi valja. Komm lendas kauges kaares. Laps nuttis, Memme lagistas naeru. No ju me saime ikka jargmise kommi ka.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
3 kommentaari:
Pean ausalt tunnistama, et mul küll selliseid mälestusi ei ole, õnneks vist... Aga seda ma küll mäletan, et kommi oli Memmel alati. Vahest peitis ta neid söögitoa puhvetis...
Ma siin jagan Epu mälestusi 100%. Aga selle vastane nõks oli see, et lutsukommi ei tohtinud hoida hammaste ja põse vahel vaid ikka vaid keele peal, st hammaste sees. Ükskord unustasin ära ja kuna me Memmega pikutasime Tähes magamistoas voodi peal, siis komm lends suust vastu seda suurt peeglit ja suht kõva pauguga. Võibolla just see hetk, kui asjaga võis kaasneda võimalik suurem materiaalne kahju, oli põhjuseks miks Memme loobus oma sellest kiusamise kombest, et nooremad õed seda ei mäleta. Aga lapselaste kiusamise meetodeid on ju erinevaid
Elu on julm :)))
Postita kommentaar