Lendurist tsivilistiks - mõned uitmälestused

1979 läksin ma ülikooli, Tiiu esimesse klassi ja pere-elu oli Riia tänavas tõepoolest isa lennundusest „pensionile“ saatmise pärast väga pingeline. Mida isa tegelikult oma südames pidi läbi elama - kui ta oli sunnitud oma elu armastusest - lendamisest - loobuma, võisime meie vaid õrnalt aimata. Väliselt oli ka naljakaid asju. Näiteks isa uuenev garderoob. 48 aastane mees, kelle riietusstiiliks oli peamiselt olnud vaid munder - pidi hakkama endale tsivilisti riideid soetama. Materiaalses mõttes kulukas ja ka mitte midagi polnud õieti poest saada ka. Naispere arvates kõik Tauri Otto enda poolt soetatud riided olid jubeduse tipp! Näiteks lohvakad-lotendavad väga värvilised ja kirjud havai särgid, ruudulised flanellsärgid, vormitud dressipüksid – oi õudu! Õnneks see täielik mundri eitamise protesti periood läks isal kiirelt mööda ning riidekappi hakkas sugenema ka normaalseid tsivilisti riideid. Aga mis siin salata, et lapsepõlve mälestused on ikka kõige helgemad. Tumesinised riided on mu meelest endiselt kõige kenamad ning mundris mehed tunduvad olevat märksa atraktiivsemad kui tsivilistid.
Tegelikult ma ei teagi, kui pikk oli see periood, kui isa sai ETKVL-i transpordiosakonda juhataja töökoha ning hakkas seal talle omase juhtimisstiilis uuendusi sisse viima. Meeles on käigud tema juurde Võru tänavale, kui ta hommikuti saatis kaubaautosid teele ja telefonitsi juhendas marsruute. Poodides ikka olid telefonid olemas. Siis ta teatas poejuhatajatele ette, näiteks et lihaauto saabub sinna arvatavalt pool tundi hiljem kui planeeritud, sest tee on libe või eelmises poes läks kauba mahalaadimisel kauem aega jne. Laua peal oli ta enda joonistatud suur Tartu rajooni skemaatiline teede kaart koos kilomeetrite kaugustega poodide vahel (nagu lennuliikluskoridorid). Eraldi olid tal välja töötatud optimaalsed kaubaringid (pole ju vahet, kas lennumarsruut või autoteede marsruut) ja nende skeemid. Kas ta neid skeeme eraldi eksemplaridena andis kaasa ka autojuhtidele enne nende reisile asumist, ma ei tea. Taustsüsteemi teades polekski see olnud veider – lenduritel oli ikka ja alati ju kaardid kaasas! Kokkuvõtteks - Võru tänava suht väikesest ja räpasest kontorist oli kujundatud tõeline lennuliikluskeskus ning õue peal asuvad kaubalaod ja autod tundusid olevat kui lennukite angaarid koos vajaliku varustusega.