kolmapäev, 3. veebruar 2010

Geoloogiapraktikum Krimmis II osa

See praktika teine pool oli küll ainult tingimisi geoloogia praktikum, rohkem siiski elukool. Miskipärast ei mäleta ka mina sellest esimesest, mägedes olemise ajast, geoloogia poole pealt just eriti palju. Eile vestlesin Anne-Liisiga ja tema ütles, et nende rühm oli sügisel suurt vaeva näinud aruande kokkukirjutamisega, sest geoloogiliste uurimiste asemel oli nad rohkem veinisorte uurinud. Mina ei mäleta aruandest aga üldse midagi. Arvan miskipärast, et nii nagu need pildidki tegi minu sõber Enn, ju ta siis päästis mind ka aruande kirjutamise tööst. Veinide koha pealt pean mainima, et mul oli ikka tõeliselt jazva (ulcus duodeni ehk kaksteistsõrmiksoole krooniline põletik), mille all ma kannatasin kuni uute rohtude leiutamiseni ca 1994. aastal. Sellepärast ma veini juua ei saanudki. Tean küll teiste juttude järgi, et kõige odavamalt sai veini Jalta turult teeklaasi kaupa ostes. Eks ma teda mõned korrad ka proovisin, kui kõhuvalu võttis suurema tarbimise isu ära.

No ja siis olimegi Jaltas! Varasemast ajast teadsin, et liikumine sealsel Musta mere rannikul oli hästi korraldatud nii bussi kui ka väikeste rannalaevadega. Külastasime kõiki populaarseid kohti - Pääsupesa lossi, Alupkat, Gurzufi supelranda, Livaadia paleed, Nikita botaanikaaeda.

Muidugi ei jätnud ma külastamata Artekki.

Ei ütleks, et miski nendest varem nähtud kohtadest mind eriti oleks rabanud, kuid praegu oleks küll neid huvitav näha. Jaltas oli aga üks väga tore söögikoht-  pelmeeni restoran (pelmennaja). Seal sain ma teada, et tavaportsjon on 12 pelmeeni ja neid serveeritakse kas hapukoore, koorevõi, äädika või mingi spetsiaalse kastmega. Head olid nad igati.

Osa meie 25-lisest kursusest lahkus Krimmist (teadmata põhjustel) koju ja edasist reisi jätkas Sotšis tehtud pildilt lugedes ainult 17 inimest

Järgmiseks oli aga juba varem plaanitsetud reis üle Musta mere Kaukaasiasse. Ostsime kõige odavamad laevapiletid, s.t. ilma iste- ja magamiskohtadeta, ööbimisvõimalusega laeva ülemisel dekil avatud taeva all. Aga laev, mis kandis nüüd väga pretensioonikat nime Rossia (Venemaa), oli ikka uhke küll, sest tema eelmine nimi oli olnud Adolf Hitler!!!


Seadsime siis oma laagri, mis koosnes telkidest ja magamiskottidest, ühte kohta kokku ja koostasime valvajate nimekirja. Järgmine käik oli tualetti, kus panime selga oma parimad riided.

Nüüd algas tutvumine laevaga. Avastasime 2 baari - vastavalt sisustatud musta ja valge klaveri baari, jäätisekohviku, 2 basseini ja hulga veel mitmesuguseid salonge või restorane. Raha meil suurt polnud, kuid üle ukse sisse vaatamiseks olime külalt hästi riietatud. Arvan, et sellist luksust polnud meist küll keegi varem näinud. Sellel ajal polnud ju võimalik kõigil isegi lihtsa praamiga Saaremaale sõita, kui sul selleks miilitsast luba polnud, välismaa laevadest rääkimata.


Nii tundsime ennast inimestena, käisime laeval ringi kõndimas ja isegi basseinis suplemas. Ööseks moodustasime ülemisel dekil karikakra nii, et paar telki olid lahtilaotatuna voodiks, pakid olid keskel ja meie kiirtena seal ümber. Öö oli soe, tuult ja vihma ei olnud, lõunamaa tähed sirasid heledalt. Hommikul ärgates paistis juba Kaukaasia. Pakkisime oma napi varustuse ja jätkasime reisi.

1 kommentaar:

Ene-Liis ütles ...

Meie ajal isiklikke magamiskotte, erinevalt Kaiest ei olnud. Hõbedane "pamirka" telk oli ette nähtud 2 inimeseleja maid mahtus sinna tavaliselt 4. Telk oli nii katuseks kui ka magamiskotiks.