Õrnas ennekooliaegses elus õnnestus meil Epuga läkaköhasse jääda. Kuna suguvõsas teatavasti tiisikuse ja muude kopsuhädadega on olnud probleeme, siis võeti raviks kasutusele ekstreemsed meetodid. Meeles on uduselt mälestuskilluna miski Taada pool kuuma tärpentiini ja hanerasva seguga selja ja rinna määrimine. Aga see polnud nii põnev, kui isaga koos hõredas õhus viibimine. Kuidas ema lastearsti käest sellise ravimeetodi välja pressis, ma muidugi ei tea.
Igatahes pandi meid Epuga lennukisse ja isa viis meid väga-väga kõrgele. Piloodikabiinis lükati aknad lahti ja kästi kahel kubujussil hingama hakata. Soovitatav oli ka laulda, et hõre ja tervislik õhk kopsudesse pääseks, sest see oligi asja eesmärk. Laulmist muidugi keegi ei kuulnud, sest müra oli niigi vali. Meid huvitavaid must-valgeid seiereid ja tulukesi ei lubatud näppida. Ka aknast ei tohtinud sõrmeotsagi välja pista, peast rääkimata. Mingi ajahetk tulin geniaalsele ideele. Kogusin tükk aega sülge ja siis alles sülitasin aknast välja - sest seda polnud ju ära keelatud! Kas isa ka tähele pani, kuidas ma eksperimendi tulemusena vargsi oma nägu kuivaks pühkisin, ei tea, aga mingi füüsikareegel sai mulle sellel hetkel selgeks küll!
Kunagi õnnestus mul isaga koos käia ka tema sanitaarlennul Hiiumaale. Haige pealetõstmine võttis vähe aega, aga ma sain korraks kahe jalaga Hiiumaal seista. See fakt jäi aastateks minu põhiliseks trumbiks Epuga nägeledes. Käisime me ju koolini igal pool koos nagu paaris põrssad. Kui ikka vaidlustes ma alla jääma kippusin, siis sai uhkelt kekatud, et mina olen Hiiumaal käinud ja tema mitte!
Ja piloodikabiinis sai hiljem isaga koos ka lennukit juhtida. Vastupidiselt Anu autosõidu mälestustele - mulle see tegevus hullult meeldis. Muidugi lennuk minu juhtimisel liigutas üles-alla ja pööras paremale-vasakule ikka isa karmi ja äkkreageerimisvalmi pilgu all, aga tunne oli sellegi poolest võimas!
Postitused
2 kommentaari:
Meie laste arstiks oli legendaarne doktor Alavainu (luuletaja Ave Alavainu isa). Läksin haleda näoga arsti juurde ja seletasin, et minu mees ravib võõraid lapsi väga edukalt ja nüüd on meil omal ka abi vaja. Arst mõtles tükk aega ja kirjutas saatekirja välja kommendaariga, et edasi tegutsege nagu ise oskate, tema võim kaugemale ei ulatu.Ott oli siis lennujaama ülem ja eskadrilli komndör, kes pidi vastutama noorte ja ka vanade lendurite väljaõppe eest,sealhulgs ka nn.kohapeal kõrguse võtmise eest
Ooo, mega ravivõtted ju!!!! Ja ei saa märkimata jätta, et kui Kai meile postituse juures oleva pildi e-kirjaga saatis, siis oli selle allkirjaks "Bond, Otto Bond". Ja seda see pilt tõesti kiirgab :)
Postita kommentaar