teisipäev, 25. detsember 2007

Vanaema esimene õppetükk uues blogis

Olete mul ikka vahvad küll, minu ja Otti kallid järeltulijad! Minu suurim soov on, et te oma elu lõpuni jääksite ikka selleks kokkuhoidvaks perekonnaks. Kui minu vanemad kodust lahkusid, oli alati nende viimane jutt: " Ärge kakelge!". Kunagi, kui õde Siiri veel õieti rääkida ei osanud, unustasid vanemad selle võlusõna lausumata ja see oli kole naljakas ,kui Siiri selle oma pudikeelega ise neile ütles. Jäägu see teile päranduseks need minu vanematelt saadud manitsussõnad!

3 kommentaari:

Tiiu ütles ...

Näed, saabki Ene-Liis blogimisega hakkama!!!! Ja oma kaklemised oleme vist juba lapsepõlves ära kakelnud, sellepärast ei pea enam muretsema.

AN. ütles ...

Hehee! See "ärge siis kakelge" minu laste puhul juba ammu kasutusel - aa näe, nüüd tuleb välja, et polegi minu leiutis :)
Aaa muidu ukse pealt teele saatmise ema ütlemist "et vaadake, et te auto alla ei jää" ja isa täiendust "ja ärge te oma nimele häbi tehke" kasutan samuti omade laste peal.

Kai ütles ...

Meie peres, siis, kui pidusse minnakse, siis öeldakse, et ärge Helmi nimele häbi tehke!