Pühapäeva hommikul õppelennul olnud kahemootoriline väikelennuk, mida juhtis Nõo reaalgümnaasiumi lennundusklassi abiturient, kaldus maandumisel lennurajast kõrvale. Nähes, et lennukit pole võimalik enam uuesti õhku tõsta, sooritas lennuinstruktor hädamaandumise. Lennuk sõitis Ülenurme lennujaama hoone kõrval asuvalt asfaltplatsilt välja, lükkas ümber kaks võrkaia betoonposti, murdis kraavis parema teliku ja lohises 180 meetrit mööda heinamaad. Ükski inimene intsidendis kannatada ei saanud, samuti ei põhjustanud õnnetus lennukist kütuse lekkimist.
Lennujaama dispetsher, kes oma tornist kõike pealt nägi, valis kiirabi numbrit veel enne, kui lennuk pidama sai. Kiirabi oli kihutanud Tartust kümmekond kilomeetrit Võru suunas asuvale lennuväljale mõne minuti jooksul. «Saime teate lennujaamast 10.09,» ütles kiirabi dispetsher. «44-aastasele instruktorile anti veidi abi, kuid olulisi vigastusi polnud õnneks kummalgi.»
Tartu lennujaama direktor Rein Mark ütles, et lennukit juhtis sel aastal Nõo koolis lennuklassi lõpetav noormees. «Piloodi kõrval oli ka instruktor, kuid tema sekkub asjasse siis, kui tõesti enam midagi teha ei ole. Lennundusmeeste seisukohalt võiks öelda, et nad tegid nii õigesti kui vähegi võimalik,» nentis Rein Mark.
Juhtunu uurimist juhatav lennuameti riiklik inspektor Otto Taur, kes on ka Tartu lennukolledzhi piloodikoolituse osakonna juhataja, selgitas «Postimehele», et Nõo lennuklassi abituriendil oli õppeprogrammi 180 lennutunnist lõpuni jäänud veel vaid kaheksa. Pühapäeva hommikul harjutas ta koos instruktoriga maandumist. «See käib nii, et lennuk maandub ja tõuseb peatumata uuesti õhku,» rääkis Otto Taur. Kavas oli seda harjutada viis korda, õnnetus juhtus teisel maandumisel.
Otto Tauri selgituse kohaselt laskub mootorlennuk maa lähedale natuke enne maandumisraja algust, seejärel lisatakse mootorile vajalikul määral tuure, et lennuk maandumisraja algusesse jõuaks. «Lennukis olnute seletuste kohaselt ei võtnud selle viimase tõmbe ajal vasak mootor millegipärast pöördeid üles ja lennuk kaldus seetõttu kursist kõrvale. Instruktor üritas minna teisele ringile, kuid lennuk ei suutnud kiirust ja kõrgust hoida ning tuli sooritada hädamaandumine,» rääkis Otto Taur. «Kuid enne ekspertiisitulemusi pole mõtet oletusi teha. Fakt on, et lennuk kaldus rajalt kõrvale ja lendurite väitel ei hakanud üks mootor vedama.»
Soome eksperdid tulevad täna
Tartu lennujaama direktor Rein Mark ütles end mitte uskuvat, et rikke põhjus võinuks olla kütuses, sest lennuk oli õhus olnud ka õnnetuspäeva hommikul ja võimalikud probleemid ilmnenuks varem. Lennukis kasutatud bensiin on Rein Margi sõnul siiski viidud Tallinna analüüsimiseks.
Tartu lennujaama direktor märkis, et lennuki kaldumine heinamaal paremale tiivale päästis vasakpoolse, hädamaandumise põhjustanud rikkega mootori füüsilistest vigastustest. «Seda saab nüüd uurida ja teha kindlaks, mis täpselt juhtus,» ütles Mark.
Teisipäeval peaks Ülenurme lennuvälja kõrval heinamaal kõhutavat lennukit Piper 23 Aztec uurima saabuma ka Soome lennuameti eksperdid. Lennuk on arvel Soome registris ja kuulub Soome firmale. Lennuk oli üüritud Eesti lennufirmale Ergon LG Ltd., kuid siin lennukit ainult tangiti. Iga 50 lennutunni järgne hooldus toimus Soomes.
«Ekspertiis tuleb põhjalik, kuid mõne lülitiga võib olla nii, et ükskord lülitab, teinekord ei lülita,» oli Eesti lennuameti riiklik inspektor ebalev.
Et küsimuse alla tuleb, kes peaks hüvitama tekitatud kahju, võib Soome ekspertide huvi olla kallutatud leidmaks vigu Eesti pilootide tegevuses.
Eesti lennunduse ametkondlikele uurijatele sobiks kõige paremini, kui viga oleks siiski olnud lennukis. Sõltumatuid politseijuurdlejaid pole õnnetuse põhjuste uurimisse esialgu täiel määral kaasatud.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar