Tiu siin juba varem uhkustas, et ta nüüd Audi-usku on. Ei midagi uut siin taeva all! Tauri perre soetati see uhke auto peale mootorratta Pannooniast loobumist ilmselt aastal 1963. Pere tahtis ühest kohast teise liigutamist täies koosseisus. Trofee-auto Audi teenis meid kuni 1969nda aastani, kui see Ziguli vastu välja vahetati. Keegi valgamaalane sai selle endale. Varuosi enam polnud saada ja auto vajas kogu aeg kõpitsemist
Mustal läikival autol olid sees tumepunased nahkistmed. Pildil tundub ta olevat märksa väiksem, kui minu mälestustes. Siis mahtusin tahaistmele risti pikutama - kui seda lubati. Sõidu ajal oli minu koht alati isa selja taga ja Epp istus nn presidendi koha peal. Siia juurdelisatud fotol on muidugi Ene-Liis rooli poseerima pandud. Aga ega isa eriti kedagi muud oma masinaid näppima ei lasknud, nagu juba siin varem korduvalt tõendatud.
Üheksakümnendate alguses, kui isa aitas Helmi pere Mosset Tammikus putitada, siis ta ikka kahetses, et oli millalgi Audist loobunud. Sest siis oli saabunud nii uunikumide moe-aeg kui ka isal oli rohkem aega oma ühe lemmiktegevuse jaoks - mootorite näppimine.
Postitused
3 kommentaari:
Mina oma ihusilmaga seda pildil olevat Audit pole muidugi näinud, aga isa ohkamist selle järele mäletan küll. Vinge auto!
Isegi ohkisin isaga kaasa selle Audi järgi. Ma Tammikus esimest korda teadlikult kuulsingi selle kunagisest olemasolust. Ise imetledes Mosset pidi ju isa Otto rääkima mulle veel vingemast autost, mis tal olemas oli olnud :)
aga kui palju aega ta selle all veetis, vahest ööde kaupa! Elasime Tiigi tänaval kui Ott läks Tähesse autot putitama. Ärkan hommikul kell 5 - meest ikka pole. Ei saanud ju isa-ema telefoniga üles ajada ( ja minu meelest meil vist seal majas telefoni polnudki!).Jätsin siis maimukesed üksi magama ja joostes Tähesse. Garaaži uks oli lahti ja esiistmel lamab kõhuli minu kallikene. Karjatasin vist suurest hirmust liiga kõvasti, mille peale "surnu" küsis et mida sa röögid. Tuli siis koos minuga koju.
Postita kommentaar